Soome pealinn Helsingi

Tallinna-Helsingi tunnel läheb maksma 16 miljardit eurot

75
(Uuendatud 13:20 07.02.2018)
Plaanitava Tallinna-Helsingi raudteetunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal

TALLINN, 7. veebruar — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval FinEst Link projekti lõppkonverentsil, et Helsingi ja Tallinna vahele kiire püsiühenduse rajamine tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid ning seetõttu on äärmiselt oluline jätkata püsiühenduse teemal laialdast ühiskondlikku arutelu, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Tunnel kahe pealinna vahel >>

Ratas ütles konverentsi avakõnes, et ühiskondlikku dialoogi tuleb jätkata nii Eestis, Soomes kui kahe riigi vahel, et arutada püsiühenduse rajamise mõjusid, sealhulgas hinnata ka keskkonnamõju.

Projekt hõlmab Tallinna Vanasadama ja Helsingi Jätkäsaari ühendust.
© Sputnik / Михаил Фомичев

Ratase sõnul liigub Tallinna ja Helsingi vahel ligi 10 miljonit reisijat aastas, kelle arv on praeguste hinnangute kohaselt kasvuteel. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

Samuti hõlbustaks pealinnade vaheline püsiühendus Ratase sõnul kaubandust ja looks kokkuvõttes paremad võimalused majanduskasvuks, aitaks piirkonda meelitada uusi investeeringuid, avaks uusi kaubandusteid ja tooks ka maksutulu. "Loodan siiralt, et kiire transpordiühendus suurendab meie piirkonna konkurentsivõimet," ütles ta.

Rohelised: Rail Balticu pealt kokkuhoitud raha saab kulutada tunnelile >>

Lisaks looks Tallinna ja Helsingi vaheline kiire püsiühendus peaministri sõnul uusi võimalusi nii elamiseks, õppimiseks kui turismiks, sest kaht linna jääks lahutama vaid poole tunni pikkune tee.

FinEst Link tasuvusuuringu täna avaldatud tulemuste kohaselt aitaks tunneli rajamine kaasa kaksiklinna arengule ning kolme miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ja teenustele oleks tagatud vaba liikumine.

MKM: Tallinn-Helsingi tunnel oleks piirkonna majanduse kasvuvedur

FinEst Link tasuvusuuringu kolmapäeval avaldatud tulemuste kohaselt tooks Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus suurt kasu nii Eestile kui Soomele, aga ka kogu Euroopale, edastab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Lõppev aasta kujunes turismisektorile soodsaks, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

"Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid kui arvestada sellega kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid piirkonnale, siis on tegemist väga kasumliku ettevõtmisega", ütles FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson lisas, et suured taristuprojektid ei olegi reeglina majanduslikult otseselt tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades, nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja aegruumiliste vahemaade vähendamises, panustades majanduse arengusse laiemalt.

Balti riigid on jäänud Rail Balticuga üksi >>

"Tallinna-Helsingi tunnel on olnud unistuseks aastakümneid, täna oleme tänu tehnoloogia arengule selle unistuse realiseerumisele lähemal kui kunagi varem. Samas on veel väga rasked otsused ees, sest tegemist on väga kalli investeeringuga ning praegu pole veel selge, kust oleks realistlik nii ambitsioonika projekti jaoks rahastust leida. Edasised uuringud ja arutelud peavad ka sellele küsimusele vastuse leidma enne, kui reaalselt kaevama saab asuda," märkis minister Simson.

Tunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal. Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid.

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas.

Soome president Sauli Niinistö ja tema abikaasa Jenni Haukio said reedel poja
© AP Photo / Markku Ulander

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

Rail Baltic: vastuoluline raudtee >>

Täna Tallinnas peetud konverentsil arutasid Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Tallinna ja Helsingi linnapead Taavi Aas ning Jan Vapaavuori. Samuti osalesid arutelus Soome Uusimaa Liidu juht Ossi Savolainen ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Andre Sepp.

FinEst Link tasuvusanalüüsi viisid läbi maailmatasemel konsultandid ettevõtetest Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group.

Euroopa Liit eraldab Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti 2016. aasta kevadel.

Raha sai FinEst Link projekt. Tasuvusuuring pidi välja selgitama, kas Soome ja Eesti vahele tasub mere alla tunnelit ehitada, missugused on ehitamise tehnilised võimalused ja kuidas tunnel mõjutaks keskkonda.

FinEst Linki projekti eelarve on 1,3 miljonit eurot, 75 protsenti sellest tuleb kesk-Läänemere programmist 2014-2020. Ülejäänud 25 protsenti tuleb Soomest ja Eestist, ütles Uusimaa liidu juhtiv ekspert Olli Keinänen 2016. aasta kevadel. Tasuvusuuring pidi olema valmis 2018. aasta veebruaris.

Täpsemat infot projekti ning uuringute tulemuste kohta leiab FinEst Link kodulehelt.

75
Tagid:
tunnel, raudtee, majandus, FinEst Link, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kadri Simson, Jüri Ratas, Talliin, Helsingi, Soome, Eesti
Teema:
Tallinna–Helsingi tunnel (13)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega