Eestimaalased loodavad pensionipõlves kinnisvarale ja lastele, illustratiivne foto

Eestimaalased loodavad pensionipõlves kinnisvarale ja lastele

23
(Uuendatud 17:44 22.01.2018)
Suur osa Eesti inimesi ei oska jätkuvalt hinnata, milline saab nende sissetulek pensionieas olema - pensionipõlves loodetakse eelkõige kinnisvara ja laste peale, selgus Swedbanki poolt tellitud uuringust

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Uuringust selgus, et suur osa inimestest on küll teadvustanud, et pensionid saavad olema väiksed, kuid konkreetseid samme oma tuleviku kindlustamiseks pole veel tehtud. Seda, kui suur saab inimeste sissetulek pensionil olles olema, ei osanud hinnata iga neljas vastaja, vahendab Pealinn.

Elu pensionäri kingades nõuab ranget finantsilist distsipliini >>

"Kuigi teadmatus oli keskmisest suurem nooremate vastanute hulgas, siis üllataval kombel ei osanud ka iga kolmas 50+ vanuses vastanu pakkuda, kui suureks võib kujuneda tema pension," avaldas Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik, mis on tema sõnul äärmiselt muret tekitav.

Pensionireform kaitseb inimesi vanaduspõlves vaesuse eest, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Мальгавко

"Praeguse elustandardi säilitamiseks pensionieas on vaja lisaks II sambale kindlasti ka täiendavalt säästa. Nii hilja kogumist alustades jäävad säästud tagasihoidlikuks, sest kogumisaeg jääb liiga lühikeseks," lisas Peik.

Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et 45% vastanutest on oma pensioniootustega realistlikud, hinnates selle suuruseks kuni 50% pensionieelsest sissetulekust.

Üle poolte vastanutest omab II pensionisammast. Pensioniks täiendava kogumise peale mõtleb, kuid pole selle jaoks veel midagi teinud, iga viies vastaja.

"Sarnast küsitlust tehti ka kolm aastat tagasi ning vahepealsete aastatega on nende osakaal, kes mõistavad vajadust täiendavalt koguda, aga pole veel selleks konkreetseid samme astunud, veidi kasvanud. Eriti suurt muutust on märgata noorte hoiakutes. Vanusegrupis 18–24 eluaastat mõtleb täiendava kogumise peale lausa 41%," kommenteeris Peik.

Töötavad pensionärid saavad esitada kaks tulumaksuvabastuse avaldust >>

Jätkuvalt loodavad paljud tulevikus soetatud kinnisvarale (19%) ja laste abi peale (14%). III sambasse kogub vaid 13% vastanutest.

"Kinnisvarasse investeerimise all peetakse tihti silmas ka oma kodu soetamist, mida on perel ka tulevikus vaja," selgitas Peik ning lisas, et siiski oleks hea, kui inimestel tekiks harjumus regulaarselt investeerida pensioniks, näiteks kogudes III sambasse.

Uuringu viis Swedbanki tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 954 Eesti elanikku vanuses üle 18 aasta.

Maksuameti andmeil on paljud pensionärid aastatel 2014-2016 jätnud välja võtmata neile ette nähtud maksuvaba tulu, mille summa küündib tagastamise korral 7,2 miljoni euroni, vahendas Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Ligi veerand Eesti rahvastikust elas mullu vaesuspiiril >>

Seda eelkõige põhjusel, et varasemalt on olnud eraldi bürokraatlikum avalduste süsteem neile, kes on pensionärina jätkanud töölkäimist.

Kui pensionär tööl ei käinud, liideti need maksuvabastused kokku ja inimene sai kogu pensioni maksuvabalt kätte.

23
Tagid:
kinnisvara, uuring, ühiskond, majandus, lapsed, pension, Swedbank, Eesti