Üleilmsed toiduhinnad kasvasid mullu 8,2 protsenti, illustratiivne foto

Üleilmsed toiduhinnad kasvasid mullu 8,2 protsenti

40
(Uuendatud 14:00 13.01.2018)
Üleilmsed toiduhinnad kasvasid 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 8,2 protsenti, teatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik. Aastaga kasvasid hinnad kõigis toidukategooriates peale suhkru, mille hind langes 11,2 protsenti, enim kasvasid piimatoodete hinnad — 31,5 protsenti, vahendab Pealinn viitega BNS-le.

Organisatsiooni teatel oli selle toiduhinnaindeks 2017. aastal keskmiselt 174,6 punkti tasemel, mis oli kõrgeim aastane keskmine alates 2014. aastast.

Euroopa Baltimaades pole õige. Paksendi viga >>

Detsembris oli indeks aga 169,8 punkti juures, langedes novembrist 3,3 protsenti. Kuine langus tulenes piimatoodete ja taimsete õlide hindade järsust langusest, teatas organisatsioon.

Aastaga kasvasid hinnad kõigis toidukategooriates peale suhkru, mille hind langes 11,2 protsenti. Piimatoodete hinnad kasvasid aastaga 31,5 protsenti, taimsete õlide hinnad 3 protsenti, teravilja hinnad 3,2 protsenti ja lihahinnad 9 protsenti.

Eestis kallinesid enim või, piim ja kartul

2017. aastal kallinesid Eesis eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim või (33 protsenti), piim (19,9 protsenti) ja kartul (15,7 protsenti).

Toit kallines aasta jooksul tunduvalt >>

Kui piimahind kerkis madalseisust normaalsele tasemele ja või hinda kujundas rahvusvaheline nõudluse kasv, siis kartuli kõrge hinna põhjustas ebasoodne ilm, vahendab Sputnik Eesti esmaspäeval.

Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ühelt poolt oli 2017. aasta suvel kartuli hind suhteliselt kõrge, mis on seotud jaheda ja hilise suvega. Sügisel takistas suur sademete hulk kartuli koristust ja mõjus negatiivselt ka kartuli kvaliteedile, mistõttu võib karta, et kartuli hind kasvab veelgi," ütles hinnatõusu kommentaariks põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, põhjendades, et väga märjad koristustingimused muudavad küsitavaks kartuli säilitamise.

Juba praegu on tunda, et pakkumine ei suuda nõudlust kartuli järele täiel määral rahuldada. "Meie tootjatega sarnases olukorras olid ka Läti ja Leedu tootjad, mistõttu ei pruugi ka importkauba näol head asendust turul leiduda," lisas Sõrmus.

Hollandi "mürgimunade" skandaali tõttu on ka Eestis munad kallinenud, kuid tõenäoliselt ei ole põhiline hinnatõus veel siia jõudnud, vahendas Sputnik Eesti oktoobrikuus. Muna oli oktoobris aastatagusega võrreldes umbes kümnendiku võrra kallim. 

Tarbijahinna tõusu mõjutas enim toit >>

Rekordilisele tasemele kerkinud võihinnad ning nn võidefitsiidi on põhjustanud tugevalt suurenenud nõudlus piimarasva järele, vahendas Sputnik Eesti septembris viitega Maaeluministeeriumile.

"Piimatoodete puhul on tegemist globaalse turuga, maailmaturu tõusud ja langused mõjutavad meie turul toimuvat väga otseselt," ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

1,3 miljonit eurot ilmakahjude katteks

2017. aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome selle aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks.

Saagikoristuse algus hilines ebasoodsa ilma tõttu >>

Pärast liikmesriikidelt küsitud täiendavate andmete analüüsimist on Euroopa Komisjon otsustanud eraldada neljale riigile erakorraliseks toetuseks 15 miljonit eurot, Eesti saab sellest 1,3 miljonit eurot.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada.

40
Tagid:
teravili, piimatooted, majandus, hinnad, ühiskond, toit, ÜRO, maailm, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega