Peaministerid Shinzō Abe ja Jüri Ratas

Ratas: Jaapani peaministri visiit toetab välisinvesteeringute kasvu

36
(Uuendatud 10:11 13.01.2018)
Peaminister Jüri Ratase sõnul toetab peaminister Shinzō Abe ja teda saatva esindusliku äridelegatsiooni visiit Jaapani investeeringute kasvu Eestisse

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik. Euroopa-visiidile saabuv Jaapani peaminister Shinzo Abe külastas reedel, 12. jaanuaril Tallinna.

"Augustis sõlmitud Eesti ja Jaapani topeltmaksustamise vältimise leping jõustub peagi. Lisaks on töös teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping, töötamisõigusega turismiviisade leping ning mitmeid teisigi lepinguid," vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo Ratase sõnu.

Tehisintellekt kui perearst >>

Peaminister lisas, et edaspidi on rohkem tähelepanu küberkaitsekoostööl ja laiemalt digitaalvaldkonnas kogemuste jagamisel. Tema sõnul on Eesti avatud ja usaldusväärse majanduskeskkonnaga digiühiskond, kuhu Jaapani ettevõtjad on oodatud arendama näiteks e-riigi lahendusi, isejuhtivaid sõidukeid ja tehisintellekti.

Jaapani peaminister Shinzo Abe
© Sputnik / Михаил Климентьев

"Sumitomo ja Toftan, Mistletoe ja Funderbeam, Marubeni ja E-Piim, Rakuten ja Fits.me või Lingvist on vaid mõned julgustavad näited, mis ilmestavad kasvavat Eesti ja Jaapani majanduskoostööd. Lisaks on Eestil 800 Jaapani e-residenti ning see arv kasvab jõudsalt," märkis peaminister.

Shinzō Abe on esimene Eestit külastav Jaapani peaminister ning ühtlasi ka esimene välisriigi valitsusjuht, kes väisab Eesti Vabariiki 100. sünnipäeva aastal. Ratas ja Abe kinnitasid, et Eesti ja Jaapani suhted on head.

"Jaapani ettevõtjad usaldavad aina enam Eesti majanduskeskkonda ning turistid on avastanud Eesti kauni looduse ja kultuuripärandi. Lisaks on mul hea meel, et Jaapan saab peagi Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse panustajariigiks," rääkis Ratas.

Peaministrid arutasid kohtumisel ka julgeolekuolukorda maailmas. Ratase sõnul jälgib Eesti sarnaselt ülejäänud maailmale Põhja-Korea tuuma- ja raketikatsetusi.

Jaapani-visiit sillutab teed ekspordi suurendamiseks >>

"Siiski ei tohi me jääda Põhja-Korea tuuma- ja raketikatsetuste osas pelgalt murelikeks kõrvaltvaatajaiks, vaid peame seisma selle eest, et nii ÜRO kui ka Euroopa Liidu sanktsioonid Põhja-Korea vastu viidaks ellu," ütles Ratas.

Peaminister märkis, et oluline ka see, et sanktsioonid Venemaa vastu püsiksid jõus seni, kuni Minski kokkulepped on täielikult täidetud ning taastatud Ukraina territoriaalne terviklikkus.

See on esimene kord, kui Jaapani valitsusjuht külastab Eestit, vahendas Sputnik Eesti esmaspäeval. Algselt pidi peaminister Abe tulema Tallinna möödunud aasta 11. juulil, kuid tühistas visiidi paar päeva varem, põhjuseks Jaapanit tabanud üleujutused.

2007. aasta mais käis Eestis Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko. Eesti juhid on Jaapanit külastanud korduvalt — 2016. aastal peaminister Taavi Rõivas, 2014. aastal president Toomas Hendrik Ilves, 2010. aastal peaminister Andrus Ansip ja 2004. aastal president Arnold Rüütel.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo osales kevadel 10 Eesti IT-ettevõtjaga Tokyos IoT Acceleration Lab kiirendis.

Jaapanlased näevad Eestit kõrgelt arenenud IT-riigina >>

"Meil on Jaapanilt palju õppida, aga meil on neile ka palju anda. Jaapanlased näevad Eestit kõrgelt arenenud IT-riigina, eriti väärtustatakse ja hinnatakse meie kogemust keerukate küberlahenduste välja töötajatena," ütles minister Palo.

Ta lisas, et Jaapan võõrustab 2020 Olümpiamänge ning jaapanlaste huvi Eesti nutikate lahenduste järele ainult kasvab.

36
Tagid:
digitaalne, tehnoloogia, küberkaitse, välisinvesteering, visiit, majandus, Jüri Ratas, Shinzo Abe, Jaapan, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega