Venemaa transpordiministri asetäitja Sergei Aristov

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte

137
Eesti ja Venemaa transpordi ühiskomisjoni kohtumise tulemuste põhjal rääkis Venemaa delegatsiooni juht Sergei Aristov portaalile Sputnik Eesti, milliseid muudatusi on Eestil transpordi valdkonnas oodata

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Sel nädalal, 18. ja 19. detsembril, toimus Tallinnas Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatest ja nende Vene Föderatsiooni Teedeministeeriumi kolleegidest, eesotsas transpordiministri asetäitja Sergei Aristoviga moodustatud ühiskomisjoni istung.

Venemaa transpordiministri asetäitja Sergei Aristov kohtus Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simsoniga ja rääkis, et transport ei saa elada vaid ühe riigis piires, seda enam, kui riik on spetsialiseerunud transiitveostele. Aristov märkis, et kahe riigi esindajad leppisid kokku ausa ja avatud dialoogi pidamises, mida see ka ei maksaks.

Eesti ettevõtja Tiit Vähi käis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil ja pidas läbirääkimisi Venemaa Raudteede asepresidendiga
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"See tähendab, et meeldib see meile või mitte, ütlen ma just seda, mida minu arvates peab õigeks minu poolt esindatav pool. Ja ma ootan sellele sama ausat ja otsekohest vastust. Et mitte pidada diplomaatilist vestlust, teineteisele naeratada ja jõudmata mitte mingite tulemusteni. See on ilmselt kohtumise kõige peamine tulemus," ütles Venemaa aseminister ja lisas, et pooled väljendasid oma seisukohti keerutamata, ilma peaviipeta Brüsseli suunas.

"Ei mina ega Venemaa ei ole seda kohtumist palunud. Seda kohtumist palus tungivalt just Eesti pool. Tähendab, et majandus ja äriringkonnad on sunnitud silma kinni pigistama kogu poliitilisele tausta suhtes. Mulle tundub, et mõningane nihe teadvuses on toimunud. See polnud ehk eriti suur, kuid nihe on toimunud," ütles Aristov.

Pärast kohtumist Kadri Simsoniga rääkis Venemaa transpordiministri asetäitja portaalile Sputnik Eesti Tallinna visiidi tulemustest.

Esimest korda 4 aasta jooksul toimus Eesti ja Venemaa transpordikomisjoni istung. Millised olid tulemused?

Transpordi töörühm kohtus igal aastal vaheldumisi kummaski riigis. Viimased istungid toimusid 2012. aastal Tallinnas ja 2013. aastal Moskvas. Pärast seda, sanktsioonide kehtestamisest 2014. aastal pole istungeid rohkem toimunud. 2014. aastal oleks kohtumiste korraldamise järjekorda arvestades kutsujaks pooleks pidanud olema Eesti. Aga kutset loomulikult ei tulnud.

Euroopa riigid, teiste seas Eesti, keeldusid allkirjastamast ühiste kavatsuste protokolli Hiina Siiditee kohtumisel
© AP Photo / Mark Schiefelbein

Käesoleva aasta veebruarist hakkas Eesti aktiivselt uut kohtumist algatama. Põhjus on väga lihtne: ilma Venemaa transiidita, ilma Venemaalt tulevate kaubavoogudeta sadamatesse kannatab transpordisektor väga tugevasti. Ilmselt hakkasid äriringkonnad oma valitsust ja ametnikke survestama, et selle teema juurde tagasi tuldaks. Eestist tuli mitu pöördumist nii otse meile ministeeriumi ja ka välisministeeriumi kaudu ettepanekuga istuda taas läbirääkimistelaua taha ja taastada varasemad sidemed.

Ja nüüd see kohtumine toimuski. Meie poolt oli üsnagi esinduslik delegatsioon. Ka Eesti poole delegatsioon oli piisavalt esinduslik. Me ei arutanud kõiki transpordibloki küsimusi, kuhu kuulub lennundus, mere-, maantee- ja raudteetransport. Põhirõhk oli raudteetranspordil, sest kõige arenenumad suhted on meil just selles valdkonnas. Vaatamata sellele, et ametnike otsekohtumisi pole viimastel aastatel olnud, tegid transpordiettevõtted ära ettevalmistustöö, teadmisega, et küllep kunagi antakse ka poliitiline märguanne. Tegelikult täna olemegi me allkirjastatud protokolliga, selle märguande andnud.

Milliseid konkreetseid küsimusi te sellel kohtumisel arutasite?

Arutasime liikluskiiruse tõstmist, piiriületusel piiri- ja tollikontrolli protseduuride lihtsustamist. Raudtee kaubaveo valdkonnas arutati eelnevat elektroonilise andmeedastuse võimalust tolliorganitele veetavate veoste kohta, mis vähendaks mitme tunni võrra sõidukite ooteaega. Mida väiksema on sõiduki ooteaeg, seda madalamad on kulud ja seda kiiremini toimetatakse reisijad ja veosed sihtkohta. See aga tähendab raha.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

Teine blokk, mida arutasime, oli seotud raudtee majandamisega. Selles on ka meie huvi. Muidugi ei ole Eesti ettevõtted nii võimsad nagu suurinvestorid, kuid me kutsume heameelega kõiki huvitatud ettevõtteid meie föderaalsetele raudteemagistraalidele. Me esitlesime Venemaa suuremaid 2018-2020 aastatele kavandatud projekte. Nii suuremahulist teedeehitust, nagu meil, Eestis muidugi pole. Sellele vaatamata näitas Eesti meile ka oma programme.

Arutasime ka mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega seonduvat, kus me ühiselt osaleme. Leppisime kokku teatud ühises seisukohas, kuidas me hakkama käituma rahvusvahelistel kohtumistel, sest Eesti on väga keerulises olukorras. Euroopa Liidu liikmesriigina peab ta elama EL õiguslikes raamides ja täitma Euroopa direktiive, kuid need ei tule alati kasuks meie kahepoolsetele kontaktidele. Teisest küljest saadakse Eestis aru, et kui nad hakkavad 100-protsendiliselt täitma EL nõudeid siis on neil peagi sein ees ja me ei jõua jälle kuhugi. Siis kohtume jälle kümne aasta pärast ja äritegevus kannatab taas.

Kas õnnestus välja töötada ühine seisukoht?

Ei. Loomulikult esialgu mitte. Kuid meil on ühine arusaam, et me peame selles valdkonnas lähenema. Eestlased mõistavad seda suurepäraselt. Muidugi, ilma poliitilise tahteta Brüsselist, ei saa meie kahepoolsel kohtumisel ministrite tasemel väita, nagu teeks Eesti vaid nii nagu Venemaa ütleb, on võimatu. Kuid oleme saavutanud peamise — mõistmise.

Kas toimus ka kohtumine Eesti Raudtee juhtkonnaga?

Jah. Külastasime Eesti raudtee peakorterit. Meile tutvustati arengukavasid, sealhulgas Rail Baltic'u projekti. Ja jällegi, peamine, miks Eesti on huvitatud meile kõikide nende projektide näitamisest? Rail Baltic on utoopiline projekt, millega jännatakse juba aastaid. EL selleks raha ei anna. Läti ja Leedu muudkui vaidlevad, kust see tee kulgema peaks. Ma ei näe sellel projektil mingit tulevikku. Seepärast on läänesuunaline raudtee lihtsalt niisama unistus, arutluse teema, kuid siiapoole, Venemaa suunas — see tähendaks reaalseid reisijate ja ka kaubavedusid. Loomulikult on suurem osa arenguprojektidest suunatud meie poole.

Kas tegemist on Narva ja Tartu suunaliste teedega?

Jah. Üks, mis rahu ei anna, on Euroopa rööpmelaius. Riigil, millel on naaberriigiga sama rööpmelaius, on suur eelis. Kui meie 1520 mm rööpmelaiusega rong saabub jaama, mille rööpad on Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega, tuleb veermik asendada. Selle korraldamine aga nõuab palju aega ja raha.

Ja siin, Eestis, saadakse rööpmelaiuse tähtsusest suurepäraselt aru. Uskuge mind, inimesed ei ole sugugi rumalad. Transporditöötajatel on ikkagi inseneriharidus.

Ma toon mõnikord näite Soomest, mis on samuti Euroopa Liidu liikmesriik ja piirneb meiega. Kunagi jõudis ka meieni kõlakas, et EL sunnib Soomet muutma oma rööpmelaiust. Soomlaste vastus oli unikaalne: "Me ei ole ju rumalad!" Miks me peaksime endale ise probleeme tekitama?

Eile rääkisin eestlastele, et ainult viimase aasta-pooleteise jooksul, oleme sõlminud Soomega neli väga tõsist rahvusvahelist lepingut nii raudtee, maanteel, merenduse ja kui lennunduse valdkonnas. Soomlased ei karda midagi ja kedagi. Kui on soovi ja tahet, siis EL liikmelisus ei ole takistuseks.

Jah, ka soomlased saadavad oma vastavad projektid Brüsselisse ekspertiisi. Kuid nad mitte lihtsalt ei saada ega jää siis silmi plaksutades ootama, mis edasi saab. Nad teevad oma projektidele aktiivset lobitööd ja kõik sujub. Ma rääkisin just sellest Eesti kolleegidele. Kui te tahate saavutada mingeid edusamme, kui te tahate suurendada transiitliiklust, kui tahate ellu viia mingeid muid projekte, siis palun olge nii lahked ja liigutage ometi. Me ei hakka ju ometi teil sabas käima ja teiega kokku leppima.

Tiit Vähi
© Sputnik / Андрей Петров

Transpordikomisjon lõpetas oma töö. Teie lähete tagasi Moskvasse ja mis edasi saab?

Koostasime Eesti kolleegidega teatud tegevuskava, millest peaksime kinni pidama. Järgmise aasta esimeses kvartalis ootame Eesti poolelt uue kokkuleppe eelnõu raudteeühenduse kohta, samuti maanteeliikluse kokkuleppe eelnõu. Seniks aga kehtivad senised lepingud.

137
Tagid:
transiit, raudtee, Sergei Aristov, Venemaa, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega