Venemaa transpordiministri asetäitja Sergei Aristov

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte

131
Eesti ja Venemaa transpordi ühiskomisjoni kohtumise tulemuste põhjal rääkis Venemaa delegatsiooni juht Sergei Aristov portaalile Sputnik Eesti, milliseid muudatusi on Eestil transpordi valdkonnas oodata

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Sel nädalal, 18. ja 19. detsembril, toimus Tallinnas Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatest ja nende Vene Föderatsiooni Teedeministeeriumi kolleegidest, eesotsas transpordiministri asetäitja Sergei Aristoviga moodustatud ühiskomisjoni istung.

Venemaa transpordiministri asetäitja Sergei Aristov kohtus Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simsoniga ja rääkis, et transport ei saa elada vaid ühe riigis piires, seda enam, kui riik on spetsialiseerunud transiitveostele. Aristov märkis, et kahe riigi esindajad leppisid kokku ausa ja avatud dialoogi pidamises, mida see ka ei maksaks.

Eesti ettevõtja Tiit Vähi käis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil ja pidas läbirääkimisi Venemaa Raudteede asepresidendiga
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"See tähendab, et meeldib see meile või mitte, ütlen ma just seda, mida minu arvates peab õigeks minu poolt esindatav pool. Ja ma ootan sellele sama ausat ja otsekohest vastust. Et mitte pidada diplomaatilist vestlust, teineteisele naeratada ja jõudmata mitte mingite tulemusteni. See on ilmselt kohtumise kõige peamine tulemus," ütles Venemaa aseminister ja lisas, et pooled väljendasid oma seisukohti keerutamata, ilma peaviipeta Brüsseli suunas.

"Ei mina ega Venemaa ei ole seda kohtumist palunud. Seda kohtumist palus tungivalt just Eesti pool. Tähendab, et majandus ja äriringkonnad on sunnitud silma kinni pigistama kogu poliitilisele tausta suhtes. Mulle tundub, et mõningane nihe teadvuses on toimunud. See polnud ehk eriti suur, kuid nihe on toimunud," ütles Aristov.

Pärast kohtumist Kadri Simsoniga rääkis Venemaa transpordiministri asetäitja portaalile Sputnik Eesti Tallinna visiidi tulemustest.

Esimest korda 4 aasta jooksul toimus Eesti ja Venemaa transpordikomisjoni istung. Millised olid tulemused?

Transpordi töörühm kohtus igal aastal vaheldumisi kummaski riigis. Viimased istungid toimusid 2012. aastal Tallinnas ja 2013. aastal Moskvas. Pärast seda, sanktsioonide kehtestamisest 2014. aastal pole istungeid rohkem toimunud. 2014. aastal oleks kohtumiste korraldamise järjekorda arvestades kutsujaks pooleks pidanud olema Eesti. Aga kutset loomulikult ei tulnud.

Euroopa riigid, teiste seas Eesti, keeldusid allkirjastamast ühiste kavatsuste protokolli Hiina Siiditee kohtumisel
© AP Photo / Mark Schiefelbein

Käesoleva aasta veebruarist hakkas Eesti aktiivselt uut kohtumist algatama. Põhjus on väga lihtne: ilma Venemaa transiidita, ilma Venemaalt tulevate kaubavoogudeta sadamatesse kannatab transpordisektor väga tugevasti. Ilmselt hakkasid äriringkonnad oma valitsust ja ametnikke survestama, et selle teema juurde tagasi tuldaks. Eestist tuli mitu pöördumist nii otse meile ministeeriumi ja ka välisministeeriumi kaudu ettepanekuga istuda taas läbirääkimistelaua taha ja taastada varasemad sidemed.

Ja nüüd see kohtumine toimuski. Meie poolt oli üsnagi esinduslik delegatsioon. Ka Eesti poole delegatsioon oli piisavalt esinduslik. Me ei arutanud kõiki transpordibloki küsimusi, kuhu kuulub lennundus, mere-, maantee- ja raudteetransport. Põhirõhk oli raudteetranspordil, sest kõige arenenumad suhted on meil just selles valdkonnas. Vaatamata sellele, et ametnike otsekohtumisi pole viimastel aastatel olnud, tegid transpordiettevõtted ära ettevalmistustöö, teadmisega, et küllep kunagi antakse ka poliitiline märguanne. Tegelikult täna olemegi me allkirjastatud protokolliga, selle märguande andnud.

Milliseid konkreetseid küsimusi te sellel kohtumisel arutasite?

Arutasime liikluskiiruse tõstmist, piiriületusel piiri- ja tollikontrolli protseduuride lihtsustamist. Raudtee kaubaveo valdkonnas arutati eelnevat elektroonilise andmeedastuse võimalust tolliorganitele veetavate veoste kohta, mis vähendaks mitme tunni võrra sõidukite ooteaega. Mida väiksema on sõiduki ooteaeg, seda madalamad on kulud ja seda kiiremini toimetatakse reisijad ja veosed sihtkohta. See aga tähendab raha.

Eesti väljapanek rahvusvahelisel messil TransRossija
© Foto : Александр Чипурин

Teine blokk, mida arutasime, oli seotud raudtee majandamisega. Selles on ka meie huvi. Muidugi ei ole Eesti ettevõtted nii võimsad nagu suurinvestorid, kuid me kutsume heameelega kõiki huvitatud ettevõtteid meie föderaalsetele raudteemagistraalidele. Me esitlesime Venemaa suuremaid 2018-2020 aastatele kavandatud projekte. Nii suuremahulist teedeehitust, nagu meil, Eestis muidugi pole. Sellele vaatamata näitas Eesti meile ka oma programme.

Arutasime ka mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega seonduvat, kus me ühiselt osaleme. Leppisime kokku teatud ühises seisukohas, kuidas me hakkama käituma rahvusvahelistel kohtumistel, sest Eesti on väga keerulises olukorras. Euroopa Liidu liikmesriigina peab ta elama EL õiguslikes raamides ja täitma Euroopa direktiive, kuid need ei tule alati kasuks meie kahepoolsetele kontaktidele. Teisest küljest saadakse Eestis aru, et kui nad hakkavad 100-protsendiliselt täitma EL nõudeid siis on neil peagi sein ees ja me ei jõua jälle kuhugi. Siis kohtume jälle kümne aasta pärast ja äritegevus kannatab taas.

Kas õnnestus välja töötada ühine seisukoht?

Ei. Loomulikult esialgu mitte. Kuid meil on ühine arusaam, et me peame selles valdkonnas lähenema. Eestlased mõistavad seda suurepäraselt. Muidugi, ilma poliitilise tahteta Brüsselist, ei saa meie kahepoolsel kohtumisel ministrite tasemel väita, nagu teeks Eesti vaid nii nagu Venemaa ütleb, on võimatu. Kuid oleme saavutanud peamise — mõistmise.

Kas toimus ka kohtumine Eesti Raudtee juhtkonnaga?

Jah. Külastasime Eesti raudtee peakorterit. Meile tutvustati arengukavasid, sealhulgas Rail Baltic'u projekti. Ja jällegi, peamine, miks Eesti on huvitatud meile kõikide nende projektide näitamisest? Rail Baltic on utoopiline projekt, millega jännatakse juba aastaid. EL selleks raha ei anna. Läti ja Leedu muudkui vaidlevad, kust see tee kulgema peaks. Ma ei näe sellel projektil mingit tulevikku. Seepärast on läänesuunaline raudtee lihtsalt niisama unistus, arutluse teema, kuid siiapoole, Venemaa suunas — see tähendaks reaalseid reisijate ja ka kaubavedusid. Loomulikult on suurem osa arenguprojektidest suunatud meie poole.

Kas tegemist on Narva ja Tartu suunaliste teedega?

Jah. Üks, mis rahu ei anna, on Euroopa rööpmelaius. Riigil, millel on naaberriigiga sama rööpmelaius, on suur eelis. Kui meie 1520 mm rööpmelaiusega rong saabub jaama, mille rööpad on Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega, tuleb veermik asendada. Selle korraldamine aga nõuab palju aega ja raha.

Ja siin, Eestis, saadakse rööpmelaiuse tähtsusest suurepäraselt aru. Uskuge mind, inimesed ei ole sugugi rumalad. Transporditöötajatel on ikkagi inseneriharidus.

Ma toon mõnikord näite Soomest, mis on samuti Euroopa Liidu liikmesriik ja piirneb meiega. Kunagi jõudis ka meieni kõlakas, et EL sunnib Soomet muutma oma rööpmelaiust. Soomlaste vastus oli unikaalne: "Me ei ole ju rumalad!" Miks me peaksime endale ise probleeme tekitama?

Eile rääkisin eestlastele, et ainult viimase aasta-pooleteise jooksul, oleme sõlminud Soomega neli väga tõsist rahvusvahelist lepingut nii raudtee, maanteel, merenduse ja kui lennunduse valdkonnas. Soomlased ei karda midagi ja kedagi. Kui on soovi ja tahet, siis EL liikmelisus ei ole takistuseks.

Jah, ka soomlased saadavad oma vastavad projektid Brüsselisse ekspertiisi. Kuid nad mitte lihtsalt ei saada ega jää siis silmi plaksutades ootama, mis edasi saab. Nad teevad oma projektidele aktiivset lobitööd ja kõik sujub. Ma rääkisin just sellest Eesti kolleegidele. Kui te tahate saavutada mingeid edusamme, kui te tahate suurendada transiitliiklust, kui tahate ellu viia mingeid muid projekte, siis palun olge nii lahked ja liigutage ometi. Me ei hakka ju ometi teil sabas käima ja teiega kokku leppima.

Tiit Vähi
© Sputnik / Андрей Петров

Transpordikomisjon lõpetas oma töö. Teie lähete tagasi Moskvasse ja mis edasi saab?

Koostasime Eesti kolleegidega teatud tegevuskava, millest peaksime kinni pidama. Järgmise aasta esimeses kvartalis ootame Eesti poolelt uue kokkuleppe eelnõu raudteeühenduse kohta, samuti maanteeliikluse kokkuleppe eelnõu. Seniks aga kehtivad senised lepingud.

131
Tagid:
transiit, raudtee, Sergei Aristov, Venemaa, Eesti