Riigi kümne kuu tulud ületasid kulusid, illustratiivne foto

Riigi kümne kuu tulud ületasid kulusid

22
(Uuendatud 15:48 19.12.2017)
Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused kümne kuuga riigieelarves ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks 7,3 miljardit eurot, mida oli 518,1 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti rohkem kui mullu oktoobri lõpuks

TALLINN, 19. detsember — Sputnik Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi kümne kuu tulud olid 7,32 miljardit eurot, mida oli 560,4 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti rohkem kui aasta varem, teatab Rahandusministeerium.

Riigieelarve kulud kasvavad seoses eesistumisega >>

Investeeringuteks suunati 306,1 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 277,4 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 28,5 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 22,7 protsenti võrreldes eelmise aasta septembri lõpu mahuga. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud. Riigiasutuste investeeringute eelarvest on kasutatud 83,8 protsenti.

Rahandusminister Toomas Tõniste
© Фото : Riigikantselei / Jürgen Randma

Kuludest vähenesid ainsana finantskulud. Ülejäänud kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud, kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused, mis moodustavad poole (50,5 protsenti) riigieelarve kuludest, kasvasid kokku 8,8 protsenti ehk 278 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest suurenesid kulud vanaduspensionidele 58,2 miljoni euro võrra ehk 5,1 protsenti. Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 28 miljonit eurot ehk 13 protsenti. Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 42,6 miljoni euro võrra ehk 12,6 protsenti, millest paljulapselise pere toetuse kasv moodustas 22,1 miljonit eurot ning vanemahüvitise kasv 15,6 miljonit eurot. Sihtfinantseeringut tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 141,8 miljonit eurot ehk 33,8 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga. Toetuste planeeritud ja tegelikud mahud jagunevad kodumaiste ja välismaiste finantseeringute vahel pooleks.

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve seaduse >>

Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta kümne kuu kuludest 38,9 miljoni euro võrra ehk 3,4 protsenti suurem. Oktoobri lõpu seisuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 72,3 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumine alates 1. juulist toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise – 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.

Tööjõukulud kasvasid 4,1 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad tööjõukulud seoses Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega.

Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Majandamiskulude mahu kasv 2,6 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 13 miljoni euro (15,5 protsenti) võrra ja sotsiaalteenustele 11,2 miljoni euro (10,3 protsenti) võrra. Alates juulist on tõusnud seoses Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega ka lähetus-, administratiiv- ning ürituste ja näituste korraldamise kulud.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 389,3 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus >>

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,26 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 847,9 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,6 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 69,7 miljoni euro võrra ehk 5,9 protsenti. Sealhulgas kasvas likviidsusreserv 63 miljoni euro võrra ehk 8 protsenti ja stabiliseerimisreserv 6,6 miljoni euro võrra ehk 1,6 protsenti.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,90 miljardit eurot. Kümne kuuga on tulude eelarvest täidetud 77,2 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 73,8 protsenti. Riigieelarve kulud hõlmavad antud toetusi, tööjõu- ja majandamiskulusid, muid tegevuskulusid, finantskulusid ja investeeringuid. Eelarve sisaldab lisaks 2017. aasta riigieelarve seadusega planeeritud mahtudele ka 2016. aastast avansiliselt ja ministeeriumide põhitaotluste alusel ületoodud vahendeid.

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile >>

Möödunud aastast toodi kasutamata jäänud vahendeid 2017. aastasse üle 246,2 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 80,5 miljonit eurot, vabariigi valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot. Kasutamata vahendeid toodi üle kahes etapis – ministeeriumide avansiliste (rahandusministri 02.02.2017 käskkiri nr 025) ja põhitaotluste (rahandusministri 20.09.2017 käskkiri nr 165) alusel. Koos põhitaotluste menetlemisega korrigeeriti ministeeriumide kasutamata vahendite jääke ettemaksete (suurendati ületoodavaid jääke) ja kohustistega (vähendati ületoodavaid jääke). Korrigeerimised olid vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuks.

Täpsemad andmed on avaldatud tabelis rahandusministeeriumi koduleheküljel.

22
Tagid:
toetus, investeering, majandus, tulud, kulud, riigieelarve, rahandusministeerium, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega