EAS alustab Mainor ASiga koostööd välisspetsialistidele suunatud teenuskeskuse loomiseks, illustratiivne foto

Tallinnas luuakse välistöölistele teenuskeskus

70
(Uuendatud 09:10 19.12.2017)
EAS sõlmis Mainor AS-iga ühiste kavatsuste memorandumi, mille kohaselt alustatakse koostööd Eestisse saabuvatele välisspetsialistidele suunatud teenuskeskuse loomiseks Ülemiste City linnakusse

TALLINN, 18. detsember — Sputnik. Mainor AS eestvedamisel ja osalusel ning koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) välisspetsialistide kaasamise programmiga Work in Estonia (WiE) töötatakse välja rahvusvahelise maja koostööprojekt. Rahvusvahelise maja avamine on plaanis 2018. aasta sügisel, teatab EAS.

Rahvusvahelise maja eesmärk on pakkuda välisspetsialistidele vajalikku infot ja teenuseid ühest kohast, et neil oleks võimalik Eestis sujuvamalt kohaneda. WiE osaleb Rahvusvahelise maja projektis nõustaja rollis teenuste väljatöötamisel ning kaasates tulevikus teisi ametiasutusi.

Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poolte, illustratiivne foto
© AFP 2019 / ROBERT ATANASOVSK

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam >>

EASi juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on siinsed ettevõtjad ja välisriikidest Eestisse saabunud spetsialistid juhtinud tähelepanu, et vajadus sellise keskse inglisekeelse keskuse järele on suur.

"Meil on väga hea meel, et Mainor AS on tulnud välja initsiatiiviga luua välispetsialistide jaoks inglisekeelne teenuskeskus ning EASiga koostöös asutakse vastavat lahendust üles ehitama. Järgmise aasta alguses alustab rahvusvahelise maja projekti juures tööd ka WiE meeskonda kuuluv ekspert," sõnas Ivask.

"Kui seni on Eestisse tööle saabujad pidanud kõigi juriidiliste toimingute tegemiseks külastama erinevaid asutusi ning otsima infot paljudest kanalitest, siis loodetavasti saab peatselt kõik vajalikud asjaajamised viia korraga läbi ühes kohas," lisas ta.

Ivaski sõnul on välistalentide Eestisse meelitamine riigi jaoks oluline prioriteet, millele keskendub ka järgmisel aastal käivitatav IKT arenguprogramm. "Konkureerime üleilmselt IKT välispetsialistide pärast paljude teiste riikidega ning seetõttu on meil vaja läheneda terviklikult kõikidele valdkondadele, mis puudutavad ka tippspetsialistist välismaalase teekonda ja kohanemist riigis," lisas ta.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Eestit võidakse sundida kaks korda enam pagulasi vastu võtma >>

"Oleme Mainoris välistööjõudu puudutavate küsimustega tegelenud juba aastast 2013 ja suheldes mitmete tööandjatega ning tutvudes erinevate riikide näidetega, oleme aru saanud, et taoline teenuskeskus on hädavajalik, et üleilmses talendirallis natukenegi edukamad olla," rääkis Mainor AS juhatuse esimees Kadi Pärnits.

Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees Margus Nõlvaki sõnul on Ülemiste City parim koht taolise teenuskeskuse rajamiseks.

"Ülemiste City on Baltimaade suurim ärilinnak, kuhu on koondunud hulganisti välisettevõtted, mis on ülimalt vajalikud Eestile, et kasvaks majandus, tekiks juurde töökohti ning et kohalikud spetsialistid saaksid vahetada teadmisi välisettevõtetes töötavate ekspertidega ja teha nendega koostööd" sõnas Margus Nõlvak.

"Rahvusvahelise Maja rajamine parandab oluliselt välistööjõu väärtuspakkumist, mis kindlasti annab tugeva fooni sellele, et saame passiivsetest vastuvõtjast aktiivseteks meelitajateks," lisas Nõlvak.

EASi välisspetsialistide kaasamise programm Work in Estonia keskendub oma tegevuses ettevõtete aitamisele IKT-spetsialistide värbamisel, välistöötajate efektiivsemale Eestisse meelitamisele ning sobivate (e-)teenuste pakkumisele kõigile spetsialistidele.

Eesti arst saab Soomes kuus kätte ligi 8000 eurot >>

WiE tegevus lähtub IKT arenguprogrammist saadud suunistest. Lisaks rahvusvahelise maja projektis osalemisele keskendub WiE tegevuskava aastateks 2017-2020 väljatoodud eesmärkidele, milleks on 2020. aasta lõpuks Eestisse 2000 IKT tippspetsialisti meelitamine suure nõudluse leevendamiseks; välisvärbamisosakuga alustamine 2018. aastal; ettevõtete tippspetsialistide ja nende perekonnaliikmete nõustamine; tööandjate ja välistalentide probleemkohtade kaardistamine, välistalente värbavate ettevõtete kliendibaasi suurendamine ning turunduskampaaniate läbiviimine välisriikides.

70
Tagid:
välisspetsialistid, migrandid, töö, sisseränne, välismaalased, majandus, rahvusvaheline maja, Ülemiste City, Mainor AS, EAS, Eesti, Tallinn
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega