Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam, illustratiivne foto

Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam

681
(Uuendatud 19:55 14.12.2017)
Et tööjõu suhtes kehtivate piirangute tingimustes raha kokku hoida, kutsus Eesti tootjaettevõte DGM Shipping AS tööle Ukraina kodaniku, kuid esimene taoline kogemus osutus ettevõtte jaoks ebaõnnestunuks

ТАLLINN, 14. detsember — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Ukraina kodanik Jevgeni Derkatš käis Eestis tööl, naasis koju ja avaldas portaalis liva.com.ua artikli pealkirjaga "Kuidas ma Euroopas tööl käisin". Selles kirjeldas ta raskeid töötingimusi Eesti ettevõttes.

Jevgeni (Jevgen) Derkatš, omaaegne nüüdseks Dnipris (Dnepropetrovsk) jõude seisva Ukraina kosmoseraketitehase Južmaš tööline, otsustas tänavu sügisel rahateenimiseks Euroopa Liitu tööle sõita. Tööleasumise riigiks valis ta Eesti ning töökohaks kalatöötlemisettevõtte DGM Shipping AS (kaubamärk Briis).

Oodati kolme, saabus üks

Jevgeni Derkatš kirjutas oma artiklis, et Eestisse saabudes majutati ta kahetoalisse külma korterisse. Ühes toas elasid kaks naistöölist, teises oli neli välivoodit Ukraina tööliste jaoks.

"Me kannatasime nii kõvasti Venemaa-vastaste sanktsioonide pärast, et otsustasime tööjõu arvelt kokku hoida. Me tasusime maksud kolme siiakutsutud Ukraina kodaniku eest, mispeale saabus ainult üks – Jevgeni Derkatš," lausus portaalile Sputnik Eesti DGM Shipping AS-i turundusjuht Aljona Protassova.

Korter asus Derkatši sõnul Tallinna linnaservas, seetõttu kulus teekonnaks töökohta ja tagasi kolm tundi.

Nagu Aljona Protassova portaalile Sputnik Eesti jutustas, saabus Jevgeni Derkatš 2017. aasta 12. novembril Tallinna, kus firma töötaja talle jaama vastu tuli ja saatis ettevõtte poolt üüritud elupaika – heas korras kolmetoalisse kõigi mugavustega korterisse, kus elasid veel kaks Sillamäelt tulnud töötajat.

Korter ise asub Tallinna külje all Maardu linnas. Sealsamas paikneb ka ettevõte DGM Shipping AS, üürikorterist 15 minuti bussisõidu kaugusel, märkis Protassova, osteti ka ühistranspordi kuupilet.

Leping miinimumpalga peale

Jevgeni Derkatš teatas ka, et kuigi lepingus oli märgitud kuupalgaks 470 eurot, lubati talle maksta 4 eurot tunnis (seega ulatuks kuupalk üle 470 euro). Talle olevat seletatud, et lepingus näidatud summa kantakse üle pangaarvele, ülejäänu aga antakse kätte ümbrikus.

Protassova väitis selle peale, et katseajaks oli Jevgeniga kokku lepitud 470 euro suurune alampalk, mis tulevikus oleks ehk võinud kerkida üle 4 euro tunnis.

Töövahetuse kestuseks kalatöötlemistsehhis oli Derkatši kinnituse kohaselt 12 tundi ning kuu jooksul oli vaid neli puhkepäeva. Töötingimusedki olid Derkatši tunnistust pidi väga rasked: külmas tsehhis ja ilma hingetõmbepausideta.

Protassova enda sõnul peeti kirjavahetust Ukraina kodaniku Jevgeni Derkatšiga aegsasti, kaks kuud enne tema Tallinna saabumist ja teda sai eelnevalt teavitatud, millega ettevõte tegeleb ja mis tööliste töökohustuste hulka kuulub.

Töö ettevõttes käib tõesti vahetustena, 12-tunniste vahetuste kaupa, kuid töövahetusi, kinnitas ta, on ühes kuus 12 kuni 14 (kuna ettevõte tegeleb kala väljapüügi ja ümbertöötlemisega, sõltub vahetuste hulk otseselt ilmaoludest ja sellest, kui mitu laeva merele läheb). Tegemist ei ole Eesti Vabariigi tööseadusandluse rikkumisega.

Legaalne illegaal

Derkatš teatas ka probleemidest dokumentidega. Nii olevat ta justkui sõitnud Eestisse tööle üksnes kutsekirja ja biomeetrilise passiga: ukrainlasele seletati, et viisat pole vaja vormistada.

Pärast paari töövahetust, pajatab Derlatš, viidi ta Eesti Politsei- ja Piirivalveametisse, et isikutunnistuse alusel vormistada ID-kaart, kuna ilma ID-kaardita pole võimalik saada pangakaarti. Politsei- ja Piirivalveametis teatati talle, et ID-kaart antakse välja vaid juhul, kui tal on käes elamisluba – ja ilma tööviisata, passi ja kutsumise alusel töötada ei tohi.

Euroopa Liidus illegaalse töötamise eest on ette nähtud deporteerimine ja viieaastane EL-i sisssesõidukeeld. "Ühesõnaga, heitusin ja mõtlesin: tarvis kiiremas korras Ukrainasse koju tagasi sõita," ütleb Jevgeni.

Aljona Protassova lausus, et 2017. aasta 3. oktoobril saatis Derkatš kõik oma passiandmed ja sama aasta 5. oktoobril esitas ettevõte dokumendid tööloa saamiseks, tasudes 48 euro suuruse riigilõivu. Derkatš ise aga siirdus Eesti Vabariigi konsulaati Dnipris tööloa tarvis vajalike dokumentide esitamiseks.

Protassova väitel sai tööleping Ukraina töölise ja DGM Shipping AS-i vahel allkirjastatud 13. novembril 2017. aastal, misjärel Eesti firma töötaja viis mehe isikukoodi samiseks vastavasse asutusse Roosikrantsi tänavas. Seejärel registreeriti Jevgeni Derkatš Maksu- ja Tolliametis. Niiviisi tohtis Jevgeni Derkatš ametlikult Eesti Vabariigi territooriumil töötada.

Jätkus vaid üheks vahetuseks

"Töötanud kõigest ühe vahetuse, ütles Jevgeni, et on väga väsinud ja töö on liiga raske. Ta korjas oma kompsud kokku ja töölepingut rikkudes (ette hoiatamata ja nõutava hulga tunde töötamata) sõitis tagasi Ukrainasse. Me ei hakanud tema otsusele vastu seisma ega mingeid meetmeid rakendama," lisas Aljona Protassova portaalile Sputnik Eesti.

Eesti ettevõtte esindaja selgitas, et ettevõte on kandnud suuremat kahju kui Jevgeni ise. Nii on DGM Shipping AS raisanud aega erialata inimese väljaõpetamiseks ning teinud rahalisi kulutusi – erirõivastusele, maksudeks, sõidupiletile ja korteriüürile.

Tema kinnitusel oli see esimene ja ilmselt viimane kogemus töötajate Ukrainast kohalemeelitamisel, kuna nii mõnelgi neist ei ole ei kvalifikatsioni ega vastutustunnet.

Portaal Sputnik Eesti saatis üksikasjade täpsustamiseks Jevgeni Derkatšile oma küsimused ja jätkab selle loo lahtiharutamist.

681
Tagid:
võõrtööline, tööandja, töö, sisseränne, Briis, DGM Shipping AS, Aljona Protassova, Jevgeni Derkatš, Eesti, Ukraina
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega