Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere tapamaja lepitusprotsess: kokkuleppele ei jõutud

27
(Uuendatud 00:04 15.12.2017)
Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud

TALLINN, 14. detsember — Sputnik. "Kuna osapooled ei olnud valmis kompromissideks ja jäid oma eelmiste seisukohtade juurde, ei näe ma mõtet lepitust jätkata," ütles riiklik lepitaja Meelis Virkebau ERR-ile.

Rakvere lihakombinaadi palgatüli lepitaja on pettunud >>

Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad streigivad, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Kuigi riikliku lepitaja veetud lepitusprotsess on sellega lõppenud, võivad läbirääkimised jätkuda edaspidi ilma tema osaluseta.

Tööandja HKScan juhataja Anne Mere põhjendas kompromissile mittejõudmist sellega, et kui 25 tapamaja töötajale oleks praegu palganõudes vastu tuldud, oleks see paigast löönud kogu ettevõtte palgasüsteemi.

Seetõttu soovib tööandja üle vaadata kogu ettevõtte palgad ning pole välistatud, et 1. aprillist tõusevad palgad ka teistel töötajatel.

HKScani kontserni kuuluva Rakvere lihatööstuse tapamaja töötjad streigivad ning pöördusid oma töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole, vahendas Sputnik Eesti oktoobris.

HKScan peab töötajate tööseisakut ebaseaduslikuks ning leiab, et see on vastuolus töölepingu seadusega.

Liinitöölise Aivar Allese sõnul palgatõusu pole neil olnud eurode kasutuselevõtu ajast alates. "Kunagi tõsteti 25 protsenti, siis võeti kriisiajal kümme protsenti maha. Ja seda pole tagasi pandud. Kui eurole üle läinud siis hinnad tõusnud ja rahvas ei tule toime," sõnas Allese.

Rakvere lihatööstuse streikijad kohtuvad ettevõtte juhtidega >>

"Iga-aastaselt vaatame ettevõttes üle vastavalt üleriigilistele palgauuringutele töötajate palgad, muude hüvede paketi ning investeerime töökeskkonna parendamisse," väitis HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.

HKScan Estonia on Eesti suurimaid toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuulub HKScan kontserni. HKScan on Põhjamaade juhtiv lihaekspert, mis toodab ja turustab sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite.

HKScani kliendid on jaemüügi ja toitlustusega tegelevad ettevõtted, tööstused ning ekspordisektorid. Ettevõtte koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Taanis ja Baltimaades. Tooteid eksporditakse pea 50 riiki. HKScani netokäive oli 2016. aastal 1,9 miljardit eurot ja kontsernis töötab ligikaudu 7 300 inimest.

HKScan tuntumad kaubamärgid Baltikumis on Rakvere, Tallegg, Rīgas Miesnieks, Jelgava ja Klaipedos Maistas.

Politsei pidas kinni endised HKScan Balti juhid, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Seakasvataja kutsub HKScanist vallandatud inimesed enda juurde tööle >>

HKScan lõpetas rikkumistele viidates lepingud Baltikumi juhtkonnaga, vahendas Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus. HKScan Baltikumi endise juhi Teet Soormi sõnul on Baltikumi endine juhtkond käitunud korrektselt ja HKScani süüdistused on vaid ettekääne siinse juhtkonna vahetamiseks.

Keskkriminaalpolitsei pidas kinni kaks HKScan Baltikumi juhtkonna endist liiget — Teet Soormi ja Mati Tuvi, keda on alust kahtlustada suures ulatuses omastamises ja rahapesus, vahendas Sputnik Eesti novembri lõpus.

Seni kogutud tõendite järgi on alus Soormi ja Tuvi kahtlustada ettevõttele kahjulike tehingute tegemise läbi usalduse kuritarvitamises ning kokku ligi pooleteise miljoni euro omastamises ning samas ulatuses rahapesus, ütles põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Stella Veber.

27
Tagid:
riiklik lepitaja, osapooled, palgatõus, streik, Rakvere lihakombinaat, tapamaja, HKScan, Meelis Virkebau, Rakvere, Eesti
Teema:
Streik!! (20)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega