Tarbijad saavad Tallinna Veelt nõuda kümneid miljoneid, illustratiivne foto

Tarbijad saavad Tallinna Veelt nõuda kümneid miljoneid

146
(Uuendatud 23:05 12.12.2017)
Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik tänase kohtuotsuse järgselt nõuda Tallinna Vesi AS-ilt kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest

TALLINN, 12. detsember — Sputnik. "Nõudeõigus on tarbijatel alati olemas, aga neid ei reguleeri tänane ühisveevärgi ja —kanalisatsiooni seadus. Selleks peavad tarbijad ikkagi pöörduma ettevõtte vastu tsiviilkorras," ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots BNS-ile, vahendab Pealinn.

Mustamäel on veeavarii, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ükski teine amet või asutus Otsa sõnul tarbijate eest antud küsimuses seista ei saa ja nad peavad hüvitise saamiseks kohtusse pöörduma. "See tähendab seda, et kui tarbijad leiavad, et neile on liiga tehtud, kui nad on liialt kõrget hinda maksnud, siis nad peavad pöörduma tsiviilkohtusse."

Üksi pole mõtet kohtusse minna

Otsa hinnangul oleks tarbijatel, kes hüvitist saada tahavad, mõistlik kokku koonduda ja ühiselt kohtusse pöörduda. "Kui võtta üksik tarbija, siis tema nõude suurus ei ole ilmselt väga suur. Korteri tarbija maksab ilmselt kuus mõne euro juurde. Kui me võtame kõik tarbijad kokku, siis ilmselt tegemist on kümnete miljonite eurodega," ütles Ots.

Elektrilevi võrguteenuse hind langeb taas >>

Kui palju võiks võimalikud nõuded kokku olla, ei ole otseselt selge, sest see sõltub paljudest asjadest, rääkis Ots. "Sõltub kus kohast see alguspunkt võtta. Tallinna Vesi tänane tariifirežiim on aastast 2001. Minna ajaloos 20 aastat tagasi on väga keeruline. Kui võtta alguspunktiks 2011, millal hakkas kehtima uus tariifirežiim, ehk sellest ajast kui konkurentsiameti pidi hakkama hindu kooskõlastama, tuleks teha väga täpsed arvutused."

"Teatavasti sisendihinnad on mingil määral muutunud. Teine fakt on see, et kaalutud keskmine kapitali hind ehk intressi määrad on langenud, siis sellest tulenevalt peaks põhjendatud veeteenuse hind langema," rääkis Ots.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Мальгавко

"Selle kahju suurusjärgu saab enam vähem võtta, mida Tallinna Vesi on hagenud rahvusvahelisest arbitraažikohtust. See oli suuruses 70 või 90 miljonit eurot. Siis saab enam-vähem selle suuruse teada," lisas Ots.

"Selleks, et täpset numbrit teada saada, peavad tarbijad kohtusse pöörduma ja siis tuleb täpsed numbrid välja arvutada. Mina saan öelda siin ainult suurusjärke," lisas Ots.

Tallinna Vesi peab uue madalama veetariifi kehtestama

Lisaks võimalikule kahjunõudele tarbijate poolt ootab konkurentsiamet teisipäevase otsuse valguses viie nädala jooksul Tallinna Vesi AS-ilt uut hinnataotlust veetariifi kehtestamiseks, rääkis Ots. "Kohus on väga selgelt öelnud, et tänane hind ei ole kulupõhine."

Riigikohtu halduskolleegium jättis teisipäeval olulises osas rahuldamata AS Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu ning otsustas, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Riigikohus leidis, et konkurentsiamet ei pea linna ja vee-ettevõtja vahel veeteenuse hindade osas kokkulepitut järgima. Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaksmääramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast. Seetõttu ei saanud konkurentsiamet AS Tallinna Vesi hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks, ehk langetamiseks.

Lisaks vaidlustele Eesti kohtutes, mis teisipäeval lõpule jõudsid, esitas Tallinna Vesi 2014. aasta mais riigi vastu nõude eraldi rahvusvahelisse arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.

Teliat trahviti korruptsiooni tõttu 1 miljardi dollariga >>

Eelmise aasta juuli lõpus hindas Tallinna Vesi enda nõude esialgselt 90 miljonilt eurolt alla 73 miljonile eurole ning novembrikuus jõudis summa 67,5 miljonile eurole. Nõude suurust arvutab veefirma tarbijahinnaindeksi väärtuse järgi.

146
Tagid:
veetariif, tarbija, vesi, seadus, trahv, majandus, AS Tallinna Vesi, Konkurentsiamet, kohus, Märt Ots, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega