Omavalitsused ei ole võimelised lasteaedu, koole ja muid hooneid korrastama

Riigikontroll: omavalitsused ei suuda teenuste osutamiseks vajalikku taristut korrastada

29
(Uuendatud 16:06 07.12.2017)
Riigikontroll leidis kohalikele omavalitsustele viimasel kümnel aastal antud investeeringutoetusi analüüsides, et ilma oluliste muudatusteta rahastamissüsteemis ei ole omavalitsused võimelised enda kehvas seisus lasteaedu, koole ja muid hooneid korrastama

TALLINN, 7. detsember — Sputnik. Samas on riik aastate jooksul jaotanud raha ilma taristust terviklikku pilti omamata ning sealjuures ka sellistele objektidele, mida algselt planeeritud mahus või otstarbel enam ei kasutata.

Riigi juhtimisel ei piisa enam kosmeetlistest muudatustest, vaid tarvis on põhimõttelisi muudatusi
© Sputnik / Андрей Петров

Ehkki haldusreformi tulemusel aastal 2018 väheneb kohalike omavalitsuste arv ning uued omavalitsused on usutavasti võimekamad neile seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, ei ole neil lähiaastatel kuskilt võtta üle 800 miljoni euro, mida nende hinnangul oleks vaja neile prioriteetsete hoonete seisukorra parandamiseks. Seda on üle 2,4 korra rohkem kui viimase 10 aasta jooksul toetusi eraldatud: aastatel 2007–2016 on kohalikud omavalitsused erinevaid toetusi hoonete korrastamiseks või ehitamiseks kokku saanud 345 miljonit eurot.

Kui siiani on omavalitsused 80% toetustest saanud enda taristu parandamiseks eelkõige Euroopa Liidu fondidest, siis edaspidi see enam nii jätkuda ei saa – Euroopa Liidu toetusraha järgmisel eelarveperioodil 2020+ on prognooside järgi vähenemas. Seetõttu lasub edaspidi suurem koormus omavalitsuste endi eelarvel ning riigi toetustel. Viimaseid on siiski jaotatud viimase 10 aasta jooksul väikeste summadena, mistõttu on kolmandik toetusi saanud hoonetest ikka kehvas seisukorras.

Riigikontroll: riigieelarve on isegi riigikogulastele arusaamatu>>

Ühelt poolt on nii omavalitsusele kui ka riigile selliste väikesemahuliste projektide menetlemine ebaproportsionaalselt ressursimahukas ning teisalt tekib kohati kummalisi näiteid olukordadest, kus toetust on eraldatud poole katuse rekonstrueerimiseks ja teine pool on hakanud läbi sadama või vahetatud aknad hoonel, mille hilisemal soojustamisel on selgunud, et uute akende tõttu nende ümbrust soojustada ei saagi.

Narva promenaad.
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Riigikontroll on teinud ettepaneku kaaluda suurima riigisisese investeeringutoetuse programmi mahu suurendamist ning sellest raha eraldamist vaid juhul, kui teenust pakkuvad hooned terviklikult korrastatakse.

Teiselt poolt on kohalike omavalitsuste kinnisvaraportfell suur, ületades riigi omanduses oleva kinnisvara ligikaudu 2,5-kordselt, samuti on seda kulukas ülal pidada ja ruumide lahendus on sageli ebafunktsionaalne. Et haldusreformi käigus toimunud ühinemisläbirääkimistel seda teemat üldjuhul kogukondade survel välditi, tuleb omavalitsustel enda kinnisvara kasutust analüüsida ja optimeerida uutes piirides, tuues võimaluse korral juba rekonstrueeritud ja vähenenud kasutusega pindadele täiendavaid teenuseid. Teiste sõnadega – omavalitsuste ühinemise käigus sõlmitud ühinemislepingutes on nii mõnelgi pool lubatud säilitada teenuseid ja kinnisvara isegi seal, kus see ehk optimaalne ei ole.

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile>>

Euroopa Liidu praegusel rahastamisperioodil on riik otsustanud jaotada valdava osa toetusi siiski n-ö silotorni-põhiselt ehk kitsalt mingi ministeeriumi haldusalas oleva valdkonna ja teenuse arendamiseks.

Riigikontrolli analüüs näitas ka seda, et kõige probleemsemas seisus on suuremad omavalitsused, kuhu on koondunud samas kõige rohkem teenuste tarbijaid. Ehkki nende omavalitsuste võimekus oma rahast investeerida on kogusummas suurem, on see tegelikult kogu kinnisvaraportfelli mahtu ja selle investeeringuvajadust arvestades siiski marginaalne, jäädes tunduvalt alla neist väiksemate omavalitsuste tasemele. Näiteks Tallinna linna edestab suhtelise investeerimisvõimekuse poolest (võimekus investeerida kinnisvara ruutmeetri kohta) 56 omavalitsust ning viimase kümne aasta jooksul saadud toetuse summa poolest ühe ruutmeetri kohta on pealinn üks viimastest. Samuti on ilmnenud, et suurte omavalitsuste objektide korrastamiseks antud toetused on olnud pahatihti väikesed.

Riigikogus arutatakse Riigikontrolli aruannet Rail Balticu kohta>>

Lausa 65% maakonnakeskustes olevatest lasteaia- ja 46% koolihoonetest on omavalitsuste endi hinnangul endiselt kehvas seisus. Omavalitsused suudavad teha seal vaid vältimatult vajalikku avarii- ja sanitaarremonti, kuid terviklikult neid hooneid ilma välistoetusteta ei korrastata.

Et toetusi suunata läbimõeldult, tuleks Riigikontrolli hinnangul toetuse andjal teha endale selgeks terviklik sotsiaalse taristu paiknemine, seisukord ja alternatiivid teenuste pakkumiseks ning koostöös kohalike omavalitsustega ka tegelik toetuse vajadus.

29
Tagid:
taristu, omavalitsus, riigikontroll, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega