Keskmine palk kerkis kolmandas kvartalis 1201 euroni

Keskmine palk kerkis kolmandas kvartalis 1201 euroni

45
(Uuendatud 09:44 29.11.2017)
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7,4 protsenti; brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest

TALLINN, 29. november — Sputnik. Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3 protsenti, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu, teatas statistikaamet.

Hinnatõus sööb ära palgatõusu >>

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud olid 2017. aasta kolmandas kvartalis palgatöötaja kohta 25 protsenti suuremad kui 2016. aasta kolmanda kvartalis ning 28 protsenti väiksemad kui 2017. aasta teises kvartalis. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 7 protsenti.

Rahandusminister Toomas Tõniste
© Фото : Riigikantselei / Jürgen Randma

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta kolmanda kvartalis 7,22 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutotunnipalk 3,7 protsenti ja eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis 9,1 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusis reaalpalk 3,7 protsenti. Sama suur oli reaalpalga aastakasv ka eelmises kvartalis. Reaalpalk on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest.

Aasta lõpuks jõuab õpetajate keskmine palk 1300 euro juurde >>

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Võrreldes 2016. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam ehk 12 protsenti nii mäetööstuses, ehituses, kui ka info ja side tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, kus see langes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1 protsendi.

Keskmine brutokuupalk oli kolmanda kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, moodustades 1428 eurot ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, kus see oli 1396 eurot. Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9 protsenti ja 9,1 protsenti.

Suurim osa palgatõusuks mõeldud lisarahast läheb politsei- ja piirivalveametile
© Sputnik / Вадим Анцупов

Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes, moodustades 924 eurot, kus aastakasv oli 8,5 protsenti, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, moodustades 1110 eurot, aastakasvuga 6,3 protsenti.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta kolmanda kvartalis 1337 euroga kõrgeim Harju ja 1199 euroga Tartu maakonnas ning madalaim 879 euroga Hiiu ja 862 euroga Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kolmanda kvartalis kiireim 14 protsendiga Rapla, 11 protsendiga Ida-Viru ja 11 protsendiga Põlva maakonnas ning kõige aeglasem 1 protsendiga Saare, 2 protsendiga Hiiu ja 3 protsendiga Lääne-Viru maakonnas.

Palgauuringu alusel oli 2017. aasta kolmanda kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 4,1 protsenti suurem kui 2016. aasta kolmanda kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes täistööajale taandatud töötajate arv enim ehk 25 protsenti kinnisvaraalases tegevuses, 16 protsenti haldus- ja abitegevuses ning 14 protsenti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.

Soomes tehti avalikuks üle saja ameti palgad >>

Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 5 protsenti, veonduses ja laonduses 3 protsenti ning avalikus halduses ja riigikaitses 3 protsenti. Erasektoris kasvas täistööajale taandatud töötajate arv aastaga 6 protsenti ja avalikus sektoris jäi eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 500 euroni, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2017. aasta kolmanda kvartalis 1618 eurot ja tunnis 11,42 eurot. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3 protsenti suurem.

Statistikaamet korraldab palgauuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast alates. 2017. aastal on valimis 12 349 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Eesti arst saab Soomes kuus kätte ligi 8000 eurot >>

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

45
Tagid:
kvartal, majandus, ühiskond, keskmine, palk, statistikaamet, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega