Kõige kallimad korterid on kuurortlinnas Narva-Jõesuus

Venemaalased kaotavad huvi Ida-Virumaa kinnisvara vastu

133
(Uuendatud 13:35 25.11.2017)
Viimastel aastatel on Ida-Virumaa kinnisvara ostutehingute arv venemaalaste hulgas enam kui kolmekordselt vähenenud

ТАLLINN, 25. november — Sputnik, Jevgeni Ašihmin. Narva suurima kinnisvaraagentuuri Domus Kinnisvara piirkonnajuht Aleksandr Bogens rääkis portaalile Sputnik Eesti, et kuni 2014. aastani oli Ida-Virumaa kinnisvaraturg Venemaa elanike kasvava huvi orbiidis. Seejärel saabus langus. Olukorda mõjutas Ukraina kriisi taustal toimunud rublakursi langus, Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikuste sanktsioonide kehtestamine ja nafta hinna järsk kukkumine.

Kui 2012. aastal toimus piirkonnas Maa-ameti statistika kohaselt 624 tehingut elamispinna ostudena Venemaa kodanike poolt, siis 2015. aastal sooritati neid kõigest 184. (Ostjateks olid nii Eestis elavad Venemaa Föderatsiooni kodanikud kui ka Venemaa elanikud.)

Kõik sõnaga "Venemaa" seonduv ei ole halb >>

Buum sai läbi

Ostuaktiivsuse kahanemise tendents on täheldatav ka Narva-Jõesuus, mis ajalooliselt on olnud Peterburi ja Moskva elanikele lemmikpaik suvepuhkuste veetmiseks. Kui 2012. aastal ostsid venemaalased seal taas kord 83 korterit, siis möödunud aastal vaid 23 ning käesoleval aastal senini ainult 15.

Sillamäe. Illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Välismaalaste seas olid buumiperioodil põhilisteks korteriostjateks Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna Peterburi elanikud, seda ka väiksemates mereäärsetes linnakestes Narva-Jõesuus ja Aseris.

"Kulutades teekonnale kaks kuni kaks ja pool tundi, saabuda mugavasse keskkonda, kus on puhas mereõhk, ja saada häid emotsioone seoses teenindusega euroopalikus keskkonnas," lausu Bogens selle kohta, miks Kirde-Eesti on peterburilastele ligitõmbav.

Kusjuures Narva-Jõesuus olid venemaalased valmis soetama mitte ainult kortereid, vaid ka maatükke suvilate ja majade ehitamiseks. Kuid see endine kaluriküla, mida varem nimetati Ust-Narvaks, asub piiritsoonis ja maa ostutehingud on Venemaa kodanikele Eesti seadustega keelatud.

"Buum kinnisvaraturul sai läbi, selle üheks peamiseks põhjuseks on minu hinnangul siiski rublakursi muutus," rõhutab Bogens.

Soodsa kursi päevil aastail 2012 – 2014 läks korter, mis maksis Narvas näiteks 10 000 eurot, venemalastele maksma ligikaudu 450 000 rubla, nüüdse kursi järgi aga tuleb neil välja laduda vähemalt 680 000 rubla. Loomulikult on see üheks peamiseks ostutehinguid pidurdavaks põhjuseks.

Korteritest saadakse lahti

Lisaks sellele on eluaseme ülalpidamine Ida-Virumaal, arvestades kommunaalmaksude tõusu ja rublakursi muutust euro suhtes muutunud venemaalastele ka kulukamaks.

Nad on hakanud varem soetatud kinnisvarast lahti saama. Nagu Bogens selgitab, ei ole see protsess küll massiline, kuid aasta jooksul on mõned venemaalased oma korterid maha müünud.

Aab: Ida-Virumaal töötavatele noortele toetuseks 300 eurot kuus >>

Bogensi sõnul on vaatamata nõudluse vähenemisele Narva-Jõesuu kinnivara suhtes investoritel huvi ehitada uusi kaasaegseid, mugavaid, kallihinnalisi elamispindu selle kuurorti territooriumil siiski säilinud. Ja ka potentsiaalsed venemaalastest ostjad tunnevad maaklerite juures tihtilugu huvi kallite kõigi mugavustega kodude vastu.

Venemaalased pöörduvad kinnisvaraagentuuri poole ka nõuküsimiseks, kuidas Eestisse elama kolida ja siin ettevõtlust rajada. Samuti üüritakse agentuuri vahendusel jätkuvalt suvehooajaks Narva-Jõesuus kortereid, mis on muide küllaltki kallid.

Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid ütles portaalile Sputnik Eesti, et ostuaktiivsuse langus selle piirkonna kinnisvaraturul võib olla seotud Venemaa valuutakursi langusega.

Temagi nendib, et venemaalaste huvi vähenemine ses piirkonnas kinnisvara soetamise vastu ei peata kuurordis mitmete ettevõtete poolt kavandatud kaasaegsete elamute ehitusprojektide realiseerimist.

Dmitri Tšornõi: Ida-Virumaal elanul on hea igal pool >>

Kuurordi kõige kallim elamispind

Vadim Ivanov juhib ettevõtet Peipus, mis tegeleb eramuehituslike maatükkide arendusprojektide teostamise ja müügiga Peipsi järve ääres Alajõe vallas, mille territooriumil paikneb Vasknarva ja Alajõe küla. Ta ütleb, et Venemaa elanike huvi Peipsiääre vastu on olemas, kuid Alajõe vald on piiriäärne ja Venemaa kodanikud ei saa siin maatükke ega eramuid osta.

Arco Vara Barva osakonna juhataja Vadim Senitšenkov teatab selle kinnisvarafirma veebilehel, et aina enam on Narvas täheldadad positiivseid suundumusi seoses uute töökohtade ilmumisega ja majandusliku aktiivsuse arenguga linnas tervikuna. Narvas müüakse üle poole tuhande korteri, nende ostjad on põhiliselt kohalikud elanikud.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Максим Богодвид

"Taastumas on ka huvi Venemaa elanike poolt," teatab Senetšenkov ja märgib, et Venem elanikega sooritatud korteritehingute osakaal on viimastel aastatel jäänud 1–3 protsendi piiridesse.

Aktiivsuse kasvu Narva kinnisvaraturul märgib ka Bogens. Kuid kinnisvara hind on selles linnas juba mitu aastat pidevalt langemas. Möödunud aastal näiteks maksis elamispinna ruutmeeter Narvas 443 eurot, käesoleval aastal 419. "See pole muidugi väga suur kukkumine, kuid me kõik ootame väga positiivseid muutusi," lausub Bogens.

Professor soovitab kontrollida paneelmajade rõdud >>

Tema andmetel on kõige kallimad korterid kuurortlinnas Narva-Jõesuus, seejärel tulevad Narva, Jõhvi ja Sillamäe. Kõige odavamad korterid on Kohtla-Järvel, kui mitte arvestada väiksemaid linnu ja asulaid, kus olukord korterihindade osas võib olla veelgi viletsam.

133
Tagid:
rublakurss, kinnisvara, ühiskond, piir, majandus, sanktsioonid, nafta, Aleksandr Borgens, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa, Eesti, Venemaa