Riigieelarve kulud kasvavad seoses eesistumisega, illustratiivne foto

Riigieelarve kulud kasvavad seoses eesistumisega

28
(Uuendatud 08:54 23.10.2017)
Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kaheksa kuuga kuludeks ja investeeringuteks 5,74 miljardit eurot ehk 344 miljonit eurot (6,4 protsenti) rohkem kui mullu augusti lõpuks

TALLINN, 23. oktoober — Sputnik. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule, kulude suurenemine on peamiselt seotud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega. Riigi kaheksa kuu tulud olid 5,78 miljardit eurot ehk 395,5 miljonit eurot (7,3 protsenti) suuremad kui aasta varem, seisab eesistumise kodulehel.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta kaheksa kuu kuludest 29,7 miljoni euro võrra (3,4 protsenti) suurem. Augusti lõpu seisuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 56,4 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine alates 1. juulist 2017 toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise – 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.

Riigieelarve on koos: suhkrumaksu ei tule >>

Tööjõukulud kasvasid 3,8 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad tööjõukulud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega.

Majandamiskulude mahu kasv 2,8 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 11,2 miljoni euro (16,8 protsenti) võrra ja sotsiaalteenustele 9,7 miljoni euro (11,3 protsenti) võrra.

Samuti on võrreldes eelmise aasta kaheksa kuuga kasvanud riigiasutuste kulud nii pika- kui lühiajalisteks lähetusteks 5,5 miljonit eurot (19,3 protsenti) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 5,0 miljonit eurot (24,8 protsenti). Alates juulist on tõusnud seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega lisaks loetletutele ka administratiivkulud ning ürituste korraldamise kulud.

Investeeringuteks suunati 234,9 miljonit eurot, sh investeerisid riigiasutused ise 206,6 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 28,2 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 23,1 protsenti võrreldes eelmise aasta augusti lõpu mahuga.

Valitsus kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu >>

2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud. Riigiasutuste investeeringute eelarvest kasutati kaheksa kuuga 62,5 protsenti.

Kuludest vähenesid finantskulud. Kõik teised kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud, kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused, mis moodustavad riigieelarve kuludest poole (50,5 protsenti), kasvasid kokku 5,4 protsenti ehk 138,8 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest suurenesid kulud vanaduspensionidele 47,7 miljoni euro võrra (5,2 protsenti). Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 16,6 miljonit eurot (9,6 protsenti).

Valitsuse eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid, illustratiivne foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 17,1 miljoni euro võrra (6,4 protsenti), millest 13,6 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud puudega inimeste ja nende hooldajate toetus 1,8 miljoni euro võrra (4,2 protsenti).

Valitsus kiitis heaks 2017. aasta riigieelarve muudatused >>

Aastaga on kahanenud riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 16,8 protsenti ehk 10,1 miljonit eurot. Sihtfinantseeringuid tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 53,2 miljonit eurot (15,8 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Kaks kolmandikku kasvust tuleb kodumaistest toetusest, üks kolmandik välisvahenditest antud toetuste mahust.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 266,9 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Eestil tuleb leida EL-i eelarvesse 10 miljardit >>

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,24 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 830,3 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,7 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 52,2 miljoni euro võrra (4,4 protsenti), sh likviidsusreserv kasvas 45,4 miljoni euro (5,8 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 6,8 miljoni euro (1,7 protsenti) võrra.

Ratas on enda üle uhke
© AFP 2019 / Tiziana FABI

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,90 miljardit eurot. Kaheksa kuuga on tulude eelarvest täidetud 61,0 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 58,0 protsenti.

Möödunud aastast toodi kasutamata jäänud vahendeid 2017. aastasse üle 243,2 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 78,4 miljonit eurot, vabariigi valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot. Kasutamata vahendeid toodi üle kahes etapis – ministeeriumide avansiliste (rahandusministri 02.02.2017 käskkiri nr 025) ja põhitaotluste (rahandusministri 20.09.2017 käskkiri nr 165) alusel.

Koos põhitaotluste menetlemisega korrigeeriti ministeeriumide kasutamata vahendite jääke ettemaksete (suurendati ületoodavaid jääke) ja kohustistega (vähendati ületoodavaid jääke). Korrigeerimised olid vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuks.

Eesti 2018. aasta riigieelarve eelnõu
© Sputnik
Eesti 2018. aasta riigieelarve eelnõu
28
Tagid:
majandus, prognoos, kasv, riigieelarve, eesistumine, EL, Eesti
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega