Eesti, Läti ja Leedu võimud deklareerivad Euroopale oma rahulolematust Venemaa ja Valgevene energeetikutega, illustratiivne foto

Baltimaade kaks energiatõde: üks Brüsseli, teine Moskva jaoks

92
(Uuendatud 15:00 11.10.2017)
Eetilised ja finantsilised erimeelsused pingestavad VVELL võrgulepingu osaliste suhteid ühtsest energiasüsteemist eraldumisel

TALLINN, 11. oktoober – Sputnik, Aleksei Toom. Seekord Vilniuses peetavale järjekordsele VVELL elektrivõrgulepingu osapoolte riikide (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu) kohtumisele kogunevad esindajad Balti riikide põhjustatud eetilise konflikti foonil. Eesti, Läti ja Leedu võimud deklareerivad Euroopale sel aastal esmakordselt oma rahulolematust Venemaa ja Valgevene energeetikutega ja kavatsevad katkestada nendega suhted, kuid ei ole kordagi ametlikult sealseid kolleege oma plaanidest teavitanud.

Energeetika — Eesti ja Leedu tüliõun >>

Sputnik Eesti on juba kirjutanud Balti riikide eri tasandi poliitilistes ja majanduslikes diskussioonides väljaöeldud kavatsusest lõpetada osalemine VVELL lepingus ja sünkroniseerida oma elektrisüsteemid Lääne-Euroopa omadega. Euroopa Komisjon väljendas oma energiaküsimuste asepresidendi Maroš Šefčovič'i suu läbi nõusolekut võta enda peale läbirääkimised Moskvaga, kuid ei ole selles küsimuses teadaolevalt ametlikult Moskva poole pöördunud. Seda pole teinud ka Balti riigid.

Eelmisel, möödunud detsembris Tallinnas toimunud VVELL esindajate kohtumisel leppisid pooled muuhulgas kokku vastastikustes maksetes rahvuslike ülekandevõrkude kaudu toimunud energiatransiidi eest. Balti riigid pidasid vajalikuks tõstatada tasu maksmise küsimuse Venemaa elektrienergia transiidi eest Kaliningradi oblastile, Valgevene mittevene elektrienergia transiidi eest Leetu ja Venemaa Eesti elektrienergia transiidi eest Leetu. Balti riikide lahkumisest 2001. aastal sõlmitud VVELL lepingust, vähemalt kohtumise ametliku protokolli järgi otsustades, juttu ei olnud.

Tehnilised eksperdid teavad rohkem kui poliitikud

Esmakordselt teatati Balti riikide võimalikust eraldumisest ühtsest energiasüsteemist 21. septembril Tallinnas toimunud VVTLL energiasüsteemi alalise komitee istungil. Komitee tegeles 2001. aasta lepingu alusel moodustatud regiooni ühtse energiavõrgu sünkroniseerimise tehniliste küsimuste kooskõlastamisega. Komitee istungi protokollis räägitakse "VVTLL energiasüsteemi komitee katsetuste plaanidest" ja "Balti reguleerimisbloki loomisest".

Poola hakkas kahtlema Balti riikide elektrivõrkudega ühinemise idees >>

Just vahetult enne VVELL komitee istungit viibis Tallinnas energiaküsimuste asepresident Maroš Šefčovič, kes muuhulgas tutvus ka Eesti elektrivõrgu riigile kuuluva haldusettevõttega Elering. Sealne juhtkond seletas Brüsseli kõrgele ametnikule, milleks on neil vaja Euroopa Liidu raha ja millised saavad olema Venemaa poolt Eesti VVELL ühtsest energiasüsteemist võimaliku ootamatu väljalülitamise tagajärjed.

Väljaanne Baltic Course tsiteeris Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Kösterit, et kui Balti riigid ja Poola ei suuda kokku leppida ühtses lähenemises Lääne-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise viisi osas, siis oleks mõistlik olla valmis "funktsioneerimiseks energiasaarena, juhuks, kui Venemaa lülitab meid tema energiasüsteemist välja".

EK asepresident Maroš Šefčovič'i ja Eleringi esindajate kohtumise peateemaks oli arusaadavatel põhjustel Balti riikide energiavõrkude sünkroniseerimine Lääne-Euroopa energiavõrkudega 2025. aastaks. Õigemini käis jutt sellest, mida peavad kolm Balti riiki selleks tegema ja palju see maksma läheb. Maroš Šefčovič andis juba varem Balti pealinnadele mõista, et kui nad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda, võivad nad ilma jääda Euroopa rahadest kavandatavatele energiaprojektidele. Komissar tõi eeskujuks isegi Venemaa energeetikuid, kes Šefčovič'i sõnul valmistuvad juba desünkroniseerimiseks Balti võrkudest ja Kaliningradi isoleerimiseks.

Riik alustab biometaani tootmise toetamist >>

Kas nad lülitatakse välja või nemad lülitavad end lahti

"Meie esimeseks prioriteediks on leida võimalikult kiire lahendus, mis lubaks hoida pirni põlevana eestlaste, lätlaste ja leedulaste kodudes ka juhul, kui mingitel põhjustel tuleks Venemaa üldisest energiavõrgust eralduda," tsiteerib Baltic Course Eleringi juhti Taavi Veskimägi. Kuigi ettevõtte juhi ja tema vahetu alluva Ain Kösteri seisukohtades on mõningane vastuolu – kas nemad lülitatakse välja või lülitavad nemad end süsteemist välja, on selge, et Eesti riigiettevõtte mänedžerid peavad silmas "vaenulikku" võrgukatkestust. See põhjustaks loomulikult miljonilisi kahjusid, kohtuvaidlusi ja poliitilise skandaali.

Eesti, Läti ja Leedu ei ole siiamaani suutnud saavutada kokkulepet, kus ja kuidas nimelt kavatsevad nad VVELL süsteemist väljumise korral oma võrgud Lääne Euroopa energiasüsteemiga sünkroniseerida. EL eksperdid märgivad, et parimaks variandiks oleks sünkroniseerida läbi Poola võrkude EL rahaga ehitatava LitPol topeltühenduse kaudu, mis läheks maksma umbes 770-960 miljonit eurot. Eesti eelistataks ühendust Skandinaavia kaudu, mis läheks aga hinnanguliselt maksma 1,36-1,41 miljardit eurot.

Need hinnangud ei sisalda ilmselt kulutusi rahvuslike elektrivõrkude moderniseerimisele, ilma milleta sünkroniseerimine Lääne-Euroopaga osutuks võimatuks. "Pidevalt nõutava voolusageduse säilitamine on väga kallis, mille on seni taganud ja selle eest tasunud Venemaa," ütlevad energeetikaspetsialistid, märkides, et iseseisvalt ei pruugi Eesti seda välja vedada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

92
Tagid:
energia, energeetika, Euroopa Komisjon, VVELL, Lääne-Euroopa, Valgevene, Venemaa, Läti, Leedu, Eesti, Baltimaad
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega