Aserbaidžaan „pesi“ Eestis tegutsevas pangas puhtaks miljardeid eurosid

Vabaerakond: Eesti panganduse maine tuleb taastada

45
(Uuendatud 16:06 15.09.2017)
Niinimetatud Aserbaidžaani pesumasinaga pööritati Danske Panga Eesti filiaalis kahe aasta jooksul 2,5 miljardit eurot

TALLINN, 14. september — Sputnik. Vabaerakonna saadikud Riigikogus esitasid peaminister Jüri Ratasele arupärimise Danske Panga Eesti filiaalis aastatel 2010-2014 toimunud ulatusliku rahapesu kohta, mille abil rahastati Aserbaidžaani režiimile poliitiliselt kasulikku tegevust Euroopas, seisab Riigikogu kodulehel.

"Eesti kui läbipaistva asjaajamisega riigi maine on saanud tõsise hoobi. Tuleb tagada meie panganduse tõhus järelevalve ning paljastada Aserbaidžaani mõjutustegevusega seotud korruptsioonivõrgustik, mida on nimetatud kaaviaridiplomaatiaks. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu poliitika ei tohi olla äraostetav, eriti inimõiguste ja demokraatiaküsimustes, kus Aserbaidžaani valitsusel on tõsiseid probleeme," sõnas Vabaerakonna saadik Andres Herkel. 

Herkel tuletas meede, et Danske Panga Eesti filiaali kaudu said raha vähemalt kaks Euroopa poliitikut, UNESCO peadirektori abikaasa ja CNN-i produtsent. "Ma usun, et Aserbaidžaanile rahvusvahelise kiituse ostmise võrgustik on laiem ja võib ulatuda ka Eestisse," märgib Herkel.

"Küsime peaministrilt, kuidas toimub teiste pesumasinast raha saanud isikute kontroll ja avalikustamine. Praegu on ebaselge, mida Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon ja Rahapesu Andmebüroo on teinud, et sellised juhtumid ei korduks ning miks ei tehtud ulatuslike rahapesujuhtumite puhul pangale trahve, vaid piirduti vaid ettekirjutusega rikkumiste likvideerimiseks. Küsimuseks on ka see, kas pangandusjärelevalvet toetav seadusandlus on piisav ning tõhus," ütles Vabaerakonna saadik.

Samuti soovib Vabaerakonna fraktsioon teada, millise hinnangu annab peaminister sellele, et üks aser püüdis endale rahvusvahelisel areenil raha eest kiitust osta ning milline on Eesti positsioon selliste juhtumite puhul.

Lisaks soovib Vabaerakond teada, kas selle juhtumiga seoses on teada ka Eesti poliitikuid, kes kaaviaridiplomaatiast kasu on saanud ning kas on teada juhtumeid, kus Eesti poliitikud on võtnud Aserbaidžaani võimudelt või nendega seotud mittetulundusühingutelt vastu tasuta reise konverentsidele ja valimisvaatlus missioonidele, mille puhul on vastutasuks oodatud ja antud kiitvaid hinnanguid.

Andres Herkel on olnud 2008. aastal Aserbaidžaani valimisvaatluste juht ning 2004-2010 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kunagine Aserbaidžaani raportöör.

Danske panga Eesti filiaal täheldas 2014. aastal kahtlustäratavat tegevust ja hiljem edastas pangaväljavõtted Taani päevalehele Berlingske Tidende, organiseeritud kuritegevusest ja korruptsioonist teatamise keskusele (OCCRP), Guardianile ja teistele meediaväljaannetele. 

Ajaleht Guardian kinnitab, et Aserbaidžaani valitsev ladvik "pesi" Suurbritannia ettevõtete abiga puhtaks 2,9 miljardit dollarit. Ülekanded sooritati Danske panga Eesti filiaali kaudu, esmakordselt osutas krediidiasutus kahtlastele ülekannetele tähelepanu 2014. aastal, vahendas Sputnik Eesti kuu alguses.

Nagu kirjutab Guardian, sooritasid Aserbaidžaani võimud aastatel 2012 kuni 2014 üle 16 000 sissemakse. "Teatud osa sellest rahast maksti välja poliitikutele ja ajakirjanikele rahvusvahelise ulatusega lobitöö raames, mis oli suunatud Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi vastase vastuseisu vähendamisele ning riigist positiivse kuvandi kujundamisele," öeldakse artiklis.

Kuritegelikku skeemi segatud pankade hulgas on nimetatud brittide HSBC, Royal Bank of Scotland, Lloyds, Barclays ja Coutts ning ameeriklaste Citibank ja Bank of America.

Eesti pangad osutusid samuti Venemaalt liikunud raha "pesuskeemi" segatuks, nende kaudu on "pestud" umbkaudu 1,6 miljardit ebaseaduslikul teel teenitud dollarit, mis on selle Baltimaa jaoks rekordiliseks summaks.

Suur osa antud rahast liikus läbi Danske panga Eesti filiaali. Uurimine tuvastas, et raha liikus ka pankade Versobank, Krediidpank, SEB ning Citadele panga Eesti filiaali, Swedbanki ja Tallinna Äripanga kaudu.

45
Tagid:
maine, rahapesu, poliitika, Danske, Vabaerakond, Riigikogu, Andres Herkel, Jüri Ratas, Azerbaidžaan, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega