Eesti otsib kavalusi USA internetifirmade maksustamiseks, illustratiivne foto

Eesti otsib kavalusi USA internetifirmade maksustamiseks

68
(Uuendatud 20:01 15.09.2017)
Eesti on Euroopa Liidu eesistujana läinud liidu suurimate liikmesriikidega vastuollu USA internetifirmde maksustamise pärast

ТАLLINN, 13. september — Sputnik, Аleksei Toom. Eesti kavatseb kehtestada USA ettevõtetele omaette kasumimaksu. Tallinn tegi eurooplastele ettepaneku kehtestada valdavalt USA-s paiknevatele suurtele internetifirmadele ettevõtte tulumaksu, mida riigis endas reeglina ei tasuta. Euroopa tegi vastuseks ettepaneku "pitsitada" ameeriklasi palju valusama käibemaksuga. 

Eesti meedias ilmunu põhjal otsustades teeb Eesti EL-ile ettepaneku kehtestada "märkimisväärse digitaalse kohalolekuga" ettevõtetele, seega niisugustele internetihiidudele, nagu seda on Facebook ja Google, kasumipõhine tulumaks. Ainult ettevõtte võrgustikus olevate ettevõtete puhul pannakse ette lugeda füüsiline esindatus juriidilisteks isikuteks ja seega kohaldada nende suhtes kohalikke maksuseadusi.

"Euroopa Liidu eesistujana esitab Eesti sel nädalal Tallinnas toimuval rahandus- ja majandusministrite kohtumisel ettepaneku "teha lõpp Facebooki- ja Google´i-suguste tehnoloogiahiidude tasuta levikule" ning "kohalikel turgudel ebaterve konkurentsi tekitamisele", selgus eesistuja töödokumendist, nagu kinnitavad Eesti meediakanalid. Tõsi, nagu selgub, kõlab ühe asemel koguni kaks ettepanekut ja Eesti variandil ei ole sugugi suuremaid väljavaateid saada Euroopa õigusaktidesse sisse viidud.

Virtuaalset tahetakse muuta materiaalseks

Eelnevalt, nagu Euroopa väljaanded on teatanud, on Eesti oma algatuse sisu oma liitlastele EL-is tutvustanud. Kuid nemad on esinenud omapoolsete ettepanekutega. Hiljutises kirjas EL-i eesistujale Eestile ja Euroopa Komisjonile räägivad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania rahandusministrid vajadusest valmistada ette eelnõu "tasakaalustava käibemaksu" kehtestamiseks koos sellega, et internetifirmad saaksid seda tasuda seal, kus raha teenitakse, aga mitte seal, kus nad on registreeritud.

"Me ei tohi enam sellega leppida, et need ettevõtted ajavad äri Euroopas, tasudes meie riigieelarvetesse minimaalse maksusumma," öeldakse ministrite kirjas, nagu kirjutab Euobserver.

Euroopa Komisjon toetas nelja ministri ettepanekut. "Meil on väga hea meel näha poliitilist huvi selle probleemi vastu," ütles ajakirjanikele 11. septembril komisjoni esindaja Vanessa Mock. "Samaviisi, nagu mis tahes muus äris peavad digihiiud maksma oma õiglase osa maksudest nendes riikides, kus nende tulu on teenitud."

"Me usume, et kujunenud poliitilist olukorda saab ära kasutada meie töö edendamiseks, et digitaalmajanduse maksustamise küsimusele lahendus leida," ütleb Mock märkides samas, et tarvis on välja töötada ühtne lähenemine ja et "me peame jõudma selgusele, kuidas oleks võimalik selline maks kehtestada." 

Siseminister Anres Anvelt arutab USA tehnoloogiafirmadega koostööd äärmusluse tõkestamisel, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Mispärast nende vahel, kes tahavad ameeriklaste internetifirmade hüvepõlvele lõpu teha, maksuliikide pärast – kas tulumaks või käibemaks – erimeelsused on tekkinud ning milline maks ikkagi kehtestatakse, on esialgu raske öelda.Tasub aga meenutada, et justnimelt Eestis – erinevalt teistest EL-i riikidest – ettevõtete tulumaksu euroopalikus tähenduses ei ole.

Ettevõtte tulu maksustatakse Eestis ainult juhul, kui see jaotatakse otseselt omanike kasuks või seda kasutatakse Eesti territooriumil mittetootlikul eesmärgil. Kui aga teenitud tulu reinvesteeritakse või viiakse usutaval ettekäändel välismaisesse emafirmasse, siis seda ei maksustata. Teisisõnu, juhul kui EL Tallinna ettepanekut kuulda võtab, siis tõenäoliselt naudiksid internetihiiud Eestis endas jätkuvalt null-määraga maksude mahaarvamist, mis muudaks selle paiga digihiiglaste jaoks omamoodi "maksuparadiisiks".

Jutt käib sadadest miljonitest eurodest

Mõte sundida USA võrgugigante Euroopas teenitud kasumit jagama ei ole uus ega sugugi esimest aastat asjasthuvitatud valitsuste poolt laialdaselt arutlusel. Käesoleval ajal on sellistel ettevõtetel nagu Google, Apple, Facebook ja Amazon võimalik loovutada Euroopale vaid tühine oma Euroopas teenitud sissetulekuist tänu tütarettevõtete kavalale paigutamisele maksupoliitika seisukohalt soodsamatesse Euroopa Liidu riikidesse, näiteks Iirimaale. Just seal deklareerivad nad oma tulu, ehkki teenivad seda kõigis EL-i riikides.

Tänavu mõnda aega tagasi, nagu meenutab väljaanne Euobserver, oli näiteks Prantsusmaa sunnitud loobuma oma rahalistest nõuetest Google´i vastu kogusummas ligi 1 miljard eurot, kuna kohus jõudis otsusele, mis kõlas nii, et ettevõttele kuuluvat teenusteplatvormi AdWords ei saa maksustada, sest tal ei ole Prantsusmaal "alalist esindust".

Väärib märkimist, et ameeriklaste internetihiidude maksustamise korral on kõne all vägagi suured summad. USA väljaannete, näiteks Сonsortiumnews´i andmetel teenib Facebook pelgalt reklaamiga ainuüksi Suurbritannias ligikaudu 110 miljonit eurot aastas. Ühtekokku aga moodustavad tema reklaamitulud keskeltläbi 25 miljardit eurot aastas.

68
Tagid:
käibemaks, internet, maksustamine, tulumaks, eesistumine, Apple, Facebook, EL, Google, Euroopa, Eesti, USA
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Samal teemal
Eesti asub ELi rahandust juhtima
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega