Eesti Energia müüb Linnamäe hüdroelektrijaama

Eesti Energia müüb Linnamäe hüdroelektrijaama

35
(Uuendatud 12:14 29.08.2017)
Teisipäeval, 29. augustil algas enampakkumine Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõigusele, alghind enampakkumisel on 648 076 eurot, pakkumusi saab esitada 6. oktoobrini

TALLINN, 29. august — Sputnik. Eesti Energia pani hoonestusõiguse enampakkumisele, kuna elektritootmise jätkamine Linnamäe hüdroelektrijaamas on ebaselge, seisab Eesti Energia kodulehel.

Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega tegeleva Enefit Taastuvenergia juhatuse liige Innar Kaasik ütles, et hüdroelektrijaam taastati 2002. aastal täites omaniku tahet ning järgides kõiki toona kehtinud seadusi. 

Saar kavatseb Linnamäe hüdroelektrijaama kultuurimälestiseks kuulutada >>

"Hoonestusõigus anti meile 2002. aastal 99 aastaks. Seadusandlus on aga 15 aasta jooksul oluliselt muutunud. Kuna aastaid on olnud ebaselge, kas paisutuse ja elektritootmisega saab jätkata või mitte, on Eesti Energia otsustanud elektrijaama hoonestusõiguse koos oluliste osadega enampakkumisele panna," rääkis Kaasik.

"Kohalik kogukond ja omavalitsus on aastaid toetanud Linnamäe hüdroelektrijaamas elektritootmise jätkamist ja paisutuse säilitamist. Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv on teineteist täiendavad, lisaks on paisjärv Jõelähtme valla jaoks oluline puhkepiirkond ning jaam oluline vaatamisväärsus," lausus Kaasik.

"Teisalt on riigi keskkonnaasutused olnud seda meelt, et paisutus tuleb lõpetada, et lõhekalad saaksid liikuda kuni loodusliku astanguni, milleks on Jägala juga, mis asub Linnamäe hüdroelektrijaamast ülesvoolu. Aastate jooksul oleme teinud üle kümne uuringu leidmaks võimalust elektritootmise jätkamiseks viisil, et ka kalad saaksid paisust üle või mööda. Ükski väljapakutud projekt pole paraku keskkonnaasutuste ja teadlaste poolt seni heakskiitu leidnud," selgitas Kaasik.

Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti üks suurimaid hüdroelektrijaamasid. Hüdroelektrijaama ehitamist alustati 1922. aastal ning elektrijaam alustas tootmist 1924. aastal. Hüdroelektrijaama hoone purustati Teise maailmasõja ajal, kuid pais säilis. Eesti Energia rekonstrueeris hüdroelektrijaama 2002. aastal, mil jaamas käivitus taas elektri tootmine.

Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 megavatt-tundi elektrit aastas. Sellisest elektrikogusest piisab rohkem kui 2000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. Linnamäe hüdroelektrijaama elektritoodang moodustas 2016. aastal ligikaudu 1% kogu Eesti Energia taastuvenergia toodangust.

Eesti võib lahendada vanarehviprobleemi Euroopas >>  

Hüdroenergia ressurss on Eestis looduslike tingimuste tõttu piiratud ja suuremahulist veest elektri tootmist ei ole võimalik Eestis seetõttu välja arendada. Eestis on hetkel ca 50 hüdroelektrijaama koguvõimsusega 9 megavatti. Võrdluseks, näiteks Eesti Energia Aulepa tuulepargis on ühe elektrituuliku võimsuseks 3 megavatti, kokku on tuulepargis 16 elektrituulikut koguvõimsusega 48 megavatti.

Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse alghind enampakkumisel on 648 076 eurot. Pakkumusi saab esitada 6. oktoobrini. Enampakkumise täpsema infoga on võimalik tutvuda siin.

Kultuuriminister Indrek Saar kavatseb Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) paisu kultuurimälestiseks tunnistada, vahendas Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Saare sõnul Linnamäe HEJ pais on suurim ja silmapaistvaim enne II maailmasõda ehitatud pais Eestis.

"Linnamäe HEJ pais on silmapaistev, mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud insenertehniline betoonrajatis, mis pärast valmimist hinnati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks," selgitas Saar. Pais on tema sõnul heas seisukorras, rekonstrueeritud 2002. aastal ja töötab algses funktsioonis.

35
Tagid:
enampakkumine, Linnamäe hüdroelektrijaam, Eesti Energia, Innar Kaasik, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega