Kaubavahetus suurenes, illustratiivne foto

Kaubavahetus suurenes

15
(Uuendatud 08:53 09.08.2017)
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%

TALLINN, 9. august — Sputnik. 2017. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot (2016. aasta juunis 156 miljonit eurot), teatab Statistikaamet.

Mais kaubavahetus hoogustus >>

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 miljonit eurot), Venemaale (29 miljonit eurot) ja Saksamaale (21 miljonit eurot).

Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (30 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Saudi Araabia kaamelid armastavad Eesti otra >>

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.

Saudi Araabia kaamelid armastavad Eesti otra, illustratiivne foto
© Sputnik / Юрий Сомов

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8% ja re-eksport 18%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad) väljaveo suurenemine.

Haigete hobuste lihaga kaubeldi kõikjal Euroopas >> 

2017. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot (2016. aasta II kvartalis 460 miljonit eurot). Esimesel poolaastal tervikuna kasvas kaupade eksport 10% ning import 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Eesti ja Euroopa Liidu kaubanduspartnerid >> 

2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (141 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (47 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (37 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise (83 miljoni euro võrra). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.

II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.

Kaubavahetuse kasv jätkub >>

15
Tagid:
majandus, import, eksport, kaubavahetus, Statistikaamet, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega