Mais kaubavahetus hoogustus, illustratiivne foto

Mais kaubavahetus hoogustus

11
(Uuendatud 10:49 10.07.2017)
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15% ning import 14%, kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suureneminene

TALLINN, 10. juuli — Sputnik. 2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2016. aasta mais 147 miljonit eurot), teatab Statistikaamet.

Vihmavarjud jõuavad Eestisse põhiliselt Hiinast
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 miljonit eurot), Kanadasse (23 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (20 miljonit eurot) ja Saksamaale (20 miljonit eurot).

Vihmavarjude ja kummikute import on tõusuteel >>

Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport.

Venemaale suurenes mehaaniliste masinate (sh ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed), Kanadasse mineraalsete toodete (sh mootori kütus), Saudi Araabiasse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ja põllumajandussaaduste (sh söödaoder) ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooni seadmed) väljavedu.

Eksport kahanes enim Rootsi (39 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (53 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (24 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete (43 miljonit eurot) väljavedu.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel >>

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12% ja re-eksport 25%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine.

Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel, illustratiivne foto
© AFP 2017 / ANA AREVALO

2017. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (41 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootori kütus, kütteõli) ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (sh naftabituumen). Enim kahanes import Ungarist, kust toodi vähem sisse elektriseadmeid.

Eesti toit on Hiina turule väga oodatud >>

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta mais kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11%.

Eesti ja Euroopa Liidu kaubanduspartnerid
© Sputnik /
Eesti ja Euroopa Liidu kaubanduspartnerid
11
Tagid:
kaubavahetus, eksport, Statistikaamet, Rootsi, Soome, Eesti, Venemaa