Eestil tuleb leida EL-i eelarvesse 10 miljardit

Eestil tuleb leida EL-i eelarvesse 10 miljardit

234
(Uuendatud 13:17 04.07.2017)
Brüssel soovitab käpida EL-i eelarvelisi kulutusi, seda eeskätt eraldiste vähendamise arvelt nendele riikidele, kes pagulasi vastu ei võta või oma muid kohustusi ei täida

TALLINN, 4. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. EL-i eesistujana tuleb Eestil koos teiste liidu liikmesriikidega otsustada, kuskohast leida alternatiivseid allikaid liidu ühisrahastusse täiendavalt vähemalt 10 miljardit eurot, millest Euroopa Suurbritannia lahkudes ilma jääb.

Euroopa seisab ootuspäraselt silmitsi eelarves tekkiva tühimikuga, mille põhjustab Suurbritannia lahkumine EL-i koosseisust. "Suurbritanniat ei ole varsti enam meie hulgas, aga nemad panustasid eelarvesse rohkem kui sealt tagasi said… nii et meil tekib aastas 10 kuni 11 miljardi euro suurune auk," nagu portaalis Euobserver vahendatult ütles EL-i eelarvevolinik sakslane Günther Oettinger juuni lõpupäevil Brüsselis toimunud pressikonverentsil. "Me tohime vähem kulutada või peame leidma uusi sissetulekuallikaid."

Kulude kärpimise variant ei ole muidugi eriti meeltmööda neile vähemarenenud majandusega riikidele, kes praegu saavad Euroopa Liidu eelarvest rohkem kui nad ise sellesse maksavad. Nende hulka kuulub ka Eesti, kellele kohalike ettevõtjate hinnangul ei ole selget tegevuskava selleks ajaks, mil liidu rahade "kullasadu" kokku kuivab.

Kulude kärpimine on juba alanud

Nagu portaal Sputnik Eesti on juba teatanud, andis Euroopa Komisjon Eestile ja teistele Balti riikidele soovituse vähendada enam kui kolmekordselt raudteeprojektiks Rail Baltic plaanitud kulutusi. Kärbitud on ka teistele kulukatele taristuprojektidele Euroopa erinevates piirkondades liidu eelarvest ettenähtud eraldisi, milles võib näha märki sellest, et Brüssel hakkab vähendama kulutusi tähtsusjärjekorras vähem prioriteetsetele projektidele.

Arvestades EL-i praeguse eelarve mahtu – 150 miljardit – moodustab Suurbritannia 10–11 miljardit sellest kaaluka osa, umbes 7%, mille "kaotsiminek" kajastub valusalt Brüsseli rahanduspoliitikas.

Euroopa vähendab kolmekordselt Rail Balticu rahastamist, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Liidu liikmesriigid kannavad ühisesse eelarvesse ligikaudu 1% oma rahvuslikust kogutulust, mis moodustab ühtekokku 80% kõigist laekumistest Euroopa Liidu ühisesse kassasse, ülejäänud osa saab liit tollimaksude ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootide müügi arvelt. Eurovolinik Günther Oettinger valmistab liidu liikmesriike sisuliselt ette päevaks, mil neil tuleb seda EL-i eelarve täitmise süsteemi reformida, kirjutab väljaanne Daily News.

Volinik Oetteinger on avalikustanud mitu võimalust EL-i eelarvesse täiendavate vahendite saamiseks. Kõige ekstravagantsemaks neist on sundida EL-ist lahkuvaid britte maksma iga kord, kui nad puhkuse veetmiseks Euroopa mandrile astuvad, 5 eurot. Euroopa võiks kehtestada ka üldise maksu näiteks rahvusvahelistele finantstehingutele, elektrimaksu, mootorkütuse maksu või maksu suurettevõtetele, juhul kui liidu liikmesriigid sellega nõustuvad. Ettevaatavalt võib öelda, et vaevalt küll nad sellega ilma EL-i juhtriikide poolse pealesundimiseta nõusse jäävad.

Sulgeda fondid reegleid rikkuvatele riikidele

On kõlanud ka ettepanek hakata sagedamini trahvima EL-i seadusandlust ausa konkurentsi osas rikkuvaid ettevõtteid – Google´ile määratud 2,4 miljardi suurune trahv oli eurooplaste jaoks üsna muljetavaldav. Kuid sellesse ideesse suhtutakse Brüsselis pigem kui kurioosumisse selmet seda tõsiselt võtta.

Günther Oettingeri sõnul tuleb Euroopal igal juhul oma kulutusi kärpida ja prioriteedid läbi vaadata, et ots otsaga kokku tulla.

Migrandid Itaalias
© AFP 2019 / FILIPPO MONTEFORTE

Nagu volinik sõnas, on Taani ja Rootsi juba lõpetanud oma hüvitiste maksmise Euroopa ühisrahastu vahenditest (õige mitu EL-i riiki võtab endale tagasi osa ühisesse eelarvesse kantud rahast käibemaksu laekumiste ümberarvestuste põhjal või tänu keeldumisele lubada kasutada liidu raha näiteks põllumajanduse vajadusteks – toim.). Rootsi ja Taani tagastused (tasaarveldused muutuvad aasta-aastalt) moodustavad kogusummana üle 400 miljoni euro.

Üle 70% EL-i kassast läheb toetusena põllumajandussektorile ja Euroopa Ühtsusfondile, mis osaliselt rahastab projekte liidu vähemarenenud liikmesriikides. Suure tõenäosusega nimelt neid Brüsseli kulutusi kärbitaksegi. Euroopa Komisjon kaalub ka võimalust vähendada nende reegliterikkujatest riikide rahastamist, kes näiteks rändepoliitika valdkonnas oma kohustusi ei täida.

"Euroopa Liit ei ole supermarket (kus liikmeksolekust võiks tükikaupa noppida ja välja valida vaid meelepäraseid osi – toim.)," tsiteerib selles seoses Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni agentuur Reuters.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

234
Tagid:
analüütika, liikmesriigid, eelarve, eesistumine, Brexit, EL, Günther Oettinger, Suurbritannia, Eesti
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega