Eestil tuleb leida EL-i eelarvesse 10 miljardit

Eestil tuleb leida EL-i eelarvesse 10 miljardit

198
(Uuendatud 13:17 04.07.2017)
Brüssel soovitab käpida EL-i eelarvelisi kulutusi, seda eeskätt eraldiste vähendamise arvelt nendele riikidele, kes pagulasi vastu ei võta või oma muid kohustusi ei täida

TALLINN, 4. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. EL-i eesistujana tuleb Eestil koos teiste liidu liikmesriikidega otsustada, kuskohast leida alternatiivseid allikaid liidu ühisrahastusse täiendavalt vähemalt 10 miljardit eurot, millest Euroopa Suurbritannia lahkudes ilma jääb.

Euroopa seisab ootuspäraselt silmitsi eelarves tekkiva tühimikuga, mille põhjustab Suurbritannia lahkumine EL-i koosseisust. "Suurbritanniat ei ole varsti enam meie hulgas, aga nemad panustasid eelarvesse rohkem kui sealt tagasi said… nii et meil tekib aastas 10 kuni 11 miljardi euro suurune auk," nagu portaalis Euobserver vahendatult ütles EL-i eelarvevolinik sakslane Günther Oettinger juuni lõpupäevil Brüsselis toimunud pressikonverentsil. "Me tohime vähem kulutada või peame leidma uusi sissetulekuallikaid."

Kulude kärpimise variant ei ole muidugi eriti meeltmööda neile vähemarenenud majandusega riikidele, kes praegu saavad Euroopa Liidu eelarvest rohkem kui nad ise sellesse maksavad. Nende hulka kuulub ka Eesti, kellele kohalike ettevõtjate hinnangul ei ole selget tegevuskava selleks ajaks, mil liidu rahade "kullasadu" kokku kuivab.

Kulude kärpimine on juba alanud

Nagu portaal Sputnik Eesti on juba teatanud, andis Euroopa Komisjon Eestile ja teistele Balti riikidele soovituse vähendada enam kui kolmekordselt raudteeprojektiks Rail Baltic plaanitud kulutusi. Kärbitud on ka teistele kulukatele taristuprojektidele Euroopa erinevates piirkondades liidu eelarvest ettenähtud eraldisi, milles võib näha märki sellest, et Brüssel hakkab vähendama kulutusi tähtsusjärjekorras vähem prioriteetsetele projektidele.

Arvestades EL-i praeguse eelarve mahtu – 150 miljardit – moodustab Suurbritannia 10–11 miljardit sellest kaaluka osa, umbes 7%, mille "kaotsiminek" kajastub valusalt Brüsseli rahanduspoliitikas.

Euroopa vähendab kolmekordselt Rail Balticu rahastamist, illustratiivne foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Liidu liikmesriigid kannavad ühisesse eelarvesse ligikaudu 1% oma rahvuslikust kogutulust, mis moodustab ühtekokku 80% kõigist laekumistest Euroopa Liidu ühisesse kassasse, ülejäänud osa saab liit tollimaksude ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootide müügi arvelt. Eurovolinik Günther Oettinger valmistab liidu liikmesriike sisuliselt ette päevaks, mil neil tuleb seda EL-i eelarve täitmise süsteemi reformida, kirjutab väljaanne Daily News.

Volinik Oetteinger on avalikustanud mitu võimalust EL-i eelarvesse täiendavate vahendite saamiseks. Kõige ekstravagantsemaks neist on sundida EL-ist lahkuvaid britte maksma iga kord, kui nad puhkuse veetmiseks Euroopa mandrile astuvad, 5 eurot. Euroopa võiks kehtestada ka üldise maksu näiteks rahvusvahelistele finantstehingutele, elektrimaksu, mootorkütuse maksu või maksu suurettevõtetele, juhul kui liidu liikmesriigid sellega nõustuvad. Ettevaatavalt võib öelda, et vaevalt küll nad sellega ilma EL-i juhtriikide poolse pealesundimiseta nõusse jäävad.

Sulgeda fondid reegleid rikkuvatele riikidele

On kõlanud ka ettepanek hakata sagedamini trahvima EL-i seadusandlust ausa konkurentsi osas rikkuvaid ettevõtteid – Google´ile määratud 2,4 miljardi suurune trahv oli eurooplaste jaoks üsna muljetavaldav. Kuid sellesse ideesse suhtutakse Brüsselis pigem kui kurioosumisse selmet seda tõsiselt võtta.

Günther Oettingeri sõnul tuleb Euroopal igal juhul oma kulutusi kärpida ja prioriteedid läbi vaadata, et ots otsaga kokku tulla.

Migrandid Itaalias
© AFP 2017 / FILIPPO MONTEFORTE

Nagu volinik sõnas, on Taani ja Rootsi juba lõpetanud oma hüvitiste maksmise Euroopa ühisrahastu vahenditest (õige mitu EL-i riiki võtab endale tagasi osa ühisesse eelarvesse kantud rahast käibemaksu laekumiste ümberarvestuste põhjal või tänu keeldumisele lubada kasutada liidu raha näiteks põllumajanduse vajadusteks – toim.). Rootsi ja Taani tagastused (tasaarveldused muutuvad aasta-aastalt) moodustavad kogusummana üle 400 miljoni euro.

Üle 70% EL-i kassast läheb toetusena põllumajandussektorile ja Euroopa Ühtsusfondile, mis osaliselt rahastab projekte liidu vähemarenenud liikmesriikides. Suure tõenäosusega nimelt neid Brüsseli kulutusi kärbitaksegi. Euroopa Komisjon kaalub ka võimalust vähendada nende reegliterikkujatest riikide rahastamist, kes näiteks rändepoliitika valdkonnas oma kohustusi ei täida.

"Euroopa Liit ei ole supermarket (kus liikmeksolekust võiks tükikaupa noppida ja välja valida vaid meelepäraseid osi – toim.)," tsiteerib selles seoses Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni agentuur Reuters.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

198
Tagid:
analüütika, liikmesriigid, eelarve, eesistumine, Brexit, EL, Günther Oettinger, Suurbritannia, Eesti
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (85)