Illustratiivne foto

Valitsus lubab kiire internetiühendust üle Eesti

25
(Uuendatud 15:25 22.06.2017)
Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaan, mille kohaselt eraldatakse sel aastal IKT-valdkonna arendamiseks 50,4 miljonit eurot

TALLINN, 22. juuni — Sputnik. Rakendusplaani fookuses on riiklikud e-teenused ja kiire interneti baasvõrgu arendamine üle Eesti, lisaks panustatakse rahvusvahelisse andmevahetusse X-tee kaudu ja Eesti andmesaatkonna töösse Luksemburgis, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on rakendusplaani prioriteet vähendada bürokraatiat ja liikuda tarbija jaoks automaatsete e-teenuste ning kiirema andmevahetuse suunas.

„Investeerime X-tee kasutuse laiendamisesse, et suurendada avaliku ja erasektori vahelist automaatset andmevahetust. Selleks on vaja liita riigi X-teega üha rohkem ettevõtteid, nagu täna oleme ühendanud panku ja telekomiettevõtteid."

Minister lisas, et lihtsam andmevahetus annab nii riigile kui ettevõtjatele võimaluse arendada täisautomaatselt toimivaid teenuseid.

„Hea näide avaliku ja erasektori koostöös toimivast peaaegu automaatsest e-teenusest on tuludeklaratsiooni esitamine. Tuludeklaratsioon on Maksu- ja Tolliameti poolt eeltäidetud ja samas saab sinna pangast lisaandmeid juurde kanda. Samuti tehakse koostööd, et järjest rohkem erasektori ja riiklikke teenuseid oleksid tarbitavad ID-kaardi ja mobiil-ID vahendusel. Sellises ühtses teenusruumis saavad mugavalt ja turvaliselt tegutseda nii Eesti elanikud kui ka e-residendid."

Järgnevatel aastatel on infoühiskonna arendamisel põhitähelepanu all uue põlvkonna interneti baasvõrgu ehitamise lõpule viimine.

„Kiire internetiühendus peab olema kättesaadav üle Eesti, täna see veel aga nii ei ole. Baasvõrk on vajalik kodudesse valguskaabli toomiseks, mobiilse interneti pakkumiseks ka vähem asustatud piirkondades ning tulevikus on see asendamatu 5G võrguga liitumisel. Valdavalt saab baasvõrk valmis juba järgmisel aastal, peale seda on kavandatud seni ühendamata jäänud ettevõtete, asutuste või kodude liitumispunktidesse lisamine ehk nn „viimase miili" väljaehitamine," kommenteeris Palo.

Baasvõrku investeeritakse 2017. aastal ligi 12,5 miljonit eurot ning kokku on plaanis ehitada välja Eestis 1113 kilomeetri ulatuses uut võrku.

Avaliku sektori teenuste ja paberivaba asjaajamise mugavamaks ning kuluefektiivsemaks muutmiseks investeeritakse üle 18 miljoni euro andmevahetuse ühtlustamisesse, eesti.ee arendamisesse ning maksu- ja tollivaldkonna teenuste arendamisse, registripõhise statistika tootmiseks vajalike teenuste ja e-residentidele suunatud teenuste kaasajastamisse. Selle aasta sügiseks lõppeb ka Riigipilve testperiood ning keskkonda saab hakata kasutama täismahus.

Lisaks on töös olevatest projektidest rakendusplaanis olulisel kohal andmete varundamine Luksemburgi andmesaatkonnas. Eesti on maailmas esimene riik, mis hakkab alates järgmisest aastast kriitilisi andmeid varundama välisriigis, kaitstuna diplomaatiliste õigustega. Antud projekti investeeringute maksumuseks hinnatakse 2017. aastal 2,5 miljonit eurot. Samuti asutati eelmisel nädalal Eesti ja Soome MTÜ riikidevahelise andmevahetuse arendamiseks X-tee kaudu, mis võimaldab tulevikus riigiasutustel üle lahe omavahel elektroonilisi andmeid jagada.

Kogu infoühiskonna arengukava rakendamise hinnanguline maksumus aastatel 2017-2021 on 218,8 miljonit eurot, millest enamik rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.

25
Tagid:
internet, ID-kaart, erasektor, EMTA, ITK, MKM, valitsus, Urve Palo
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega