Eesti ei toetanud Leedu ettepanekuid energeetikavaldkonnas, illustratiivne foto

Energeetika - Eesti ja Leedu tüliõun

98
(Uuendatud 16:41 06.06.2017)
Pressiteate järgi otsustades ei toetanud Eesti president Kersti Kaljulaid Eestisse visiidile saabunud Leedu kolleegi Dalia Grybauskaitė'ga toimunud läbirääkimistel Leedu ettepanekuid energeetikavaldkonnas

TALLINN, 5. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Leedu president Dalia Grybauskaitė saabus Eestisse visiidile, et arutada kolleeg Kersti Kaljulaidiga muuhulgas ka Balti riikide koostööd energeetikavaldkonnas. Vastuolud just selles valdkonnas põhjustavad konflikte ja vastastikuseid süüdistusi.

Esimeseks meediasse ilmunud uudiseks 5. juunil toimunud kahe presidendi kohtumise tulemustest sai ERR portaalis avaldatud Dalia Grybauskaitė peaaegu varjamatu kriitika Eesti uhkuse — elektroonilise hääletussüsteemi kohta.

Kersti Kaljulaidiga ühisel pressikonverentsil teatas Leedu riigipea, et tema riik mõistab elektroonilise hääletussüsteemi ebaturvalisust, mis ei vasta konstitutsiooni nõuetele tagada valimiste anonüümsus ja turvalisus. Dalia Grybauskaitė Tallinna jaoks ebameeldivad ja solvavad sõnad olid ilmselt põhjustatud kahe presidendi ebaõnnestunud läbirääkimistest.

Võib samuti oletada, et lahkarvamuste põhjuseks sai taas energeetika. "Mis puudutab energia- ja gaasiturgu, siis Eesti toetab allikate paljusust ning vaba turgu. Riikide ülesanne on tehniliselt toimivad energiavõrgud ja ühendused Euroopaga. Kahtlemata on oluline, et Balti riigid teeksid selles küsimuses koostööd," öeldakse Dalia Grybauskaitė visiidi puhul väljastatud presidendi kantselei pressiteates.

Leedul ei ole Eestile midagi pakkuda

Nendest kahest kuivast fraasist võib järeldada, et arvestades kahe riigi suhete eellugu on Leedu Eestit taas tulutult üles kutsunud boikoteerima Valgevenes rajatavat tuumaelektrijaama ja mitte ostma tulevikus selles toodetud energiat. Tõenäoliselt räägiti ka Balti riikide kavandatavast suhete katkestamisest Venemaa ja Valgevenega VVELL (Venemaa, Valgevene, Eesti, Läti ja Leedu ühise elektrivõrgu kokkulepe) raames.

Balti pealinnade kavatsus ühineda Euroopa energiavõrkudega ja väljuda aastaks 2025 postsovjetlikust VVELL energiavõrgust on viimastel päevadel Vilniuse eestvõttel taas aktiivselt arutluse alla võetud ja ilmnenud on uued tehnilised ja finantsüksikasjad ning üllatused.

Gaasitanker, illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Гунеев

Leedu nõudis Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist Lääne-Euroopa elektrivõrkudega läbi tema ja Poola territooriumi kahe LitPol Link ühendusliini kaudu. Eesti aga sooviks liituda tema võrguühenduste abil Soome ja Rootsi võrkude kaudu ja paistab, et jäi kaotajaks. Teiseks energeetikahuvide kokkupõrkekohaks Leedu ja Eesti vahel said vedelgaasiterminaalid. 

Leedu kutsub Tallinnat üles loobuma plaanidest rajada oma LNG (i.k. — Liquefied natural gas) terminal Paldiskisse, kuna sel juhul kaotakse ujuvterminal Klaipedas lõplikult oma konkurentsieelise. Varem on Peaminister Jüri Ratas kinnitanud kavatsust ikkagi rajada oma LNG terminal. Kauplemisobjekt on seega selge. Tuleb vaid selgusele jõuda, mida Leedu pakub.

Äkki selgus, et vaja on elektrijaama

Head suhted saavad teadaolevalt olla vaid vastastikused, mida ei saa esialgu Leedu ja Eesti energiakostöö kohta kuidagi öelda. Mida võib Leedu Eestile pakkuda kompensatsiooniks rahaliste ja moraalsete kaotuste eest (energiaühendus ja LNG terminal), lisaks uuele võimalusele saada raha EL fondidest.

Selleks sobiks hästi mingi kallis ja grandioosne projekt, milleks EL kindlasti raha eraldaks. Varem, nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, on selle valdkonna ettevõtete spetsialistid välja selgitanud, et enne Venemaa ja Valgevene energiavõrgust VVELL lahkumist tuleb ehitada uus elektrijaam või suurendada Leedus juba olemasoleva elektrijaama võimsust, et vajaduse korral tagada võrgu häireteta varustamine.

„Seoses elektrienergia tarbimise suurenemise ja kavatsusega sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Lääne-Euroopa omadega ei piisa avarii korral olemasolevast energiavõimsusest tõrgeteta energiavarustuseks," öeldakse ametlikus avalduses. Leedu magistraalvõrke opereeriva ettevõtte Litgrid juhi Daivis Virbickas'e sõnul tuleb 2025. aastaks, kui Balti riigid Kontinentaal-Euroopaga sünkroniseeritud režiimis tööle hakkavad, ehitada 200 megavatise võimsusega elektrijaam, mis oleks võimeline hakkama elektrit tootma juba 30 sekundi jooksul.

„Energiaressurssi jääb puudu umbes 200 megavatti, 2025. aastaks on vaja uut elektrijaama ja mitte ükskõik millist, vaid rangetele võrgunõuetele vastavat jaama, sest seda reservi tuleb rakendada juba 30 sekundi jooksul," ütles Virbickas. Tema sõnul sobib selleks kõige paremini hüdroakumulatsioonijaam — tuleb ehitada kas viies agregaati Kruonise hüdroakumulatsioonijaama või uus elektrijaam Eestisse Muugale.

Venemaal oma huve nagu polekski

Kumb, kas Leedu või Eesti elektrijaam tuleks parem ja odavam, ei öelnud Virbickis ega keegi teine. Diletandi arvates peaks olemasoleva jaama moderniseerimine olema odavam, kui uue rajamine Eestisse (ilmselt peetakse silmas Muuga sadama piirkonda). Kuid vastastikuse koostöö seisukohalt oleks uus elektrijaam suurepärane kompensatsioon näiteks Eesti loobumise eest LNG terminaali ehitamisest.

Nüüd tuleb vaid kannatust varuda ja oodata, millega see kauplemine lõpeb. Lõpliku otsuse teeb loomulikult Brüssel, kus EL rahakirstu võtmed asuvad.

Lisaks Euroopa Komisjonile on Leedu ja Eesti energianääklustel veel vähemalt üks pealtvaataja — Venemaa. Tal on kõige vahetum seos kõikide Baltimaade „maadejagamistega" kohalikel energiaturgudel, nii elektrienergia- kui ka maagaasituru osas.

Veider on jälgida, kuidas Baltimaad teevad näo, et Venemaa huve nagu ei eksisteerikski. Võimalik, et hetkel, kui Daivis Vrbickas teatas teadaolevatele ekspertidele uue elektrijaama vajadusest, lõppes mängu "Katkestame kõik suhted Venemaaga" osavõtjatel arusaamine toimuva mõttest ja loogikast.

Kohalike võrguettevõtete avaldusest Lirgrid juhi isikus järeldub, et kuni viimase ajani ei saanud Baltimaade spetsialistid aru, et sellist jaama üldse vaja läheb. Ja see on murettekitav. Võibolla ei saa nad aru veel millestki ega oska sellega VVELL-st lahkumisel arvestada.

Lisaks kinnitavad Baltimaade energeetikud sellise avaldusega esinedes kaudselt, et käesoleval ajal loodavad nad avarii korral Venemaa ja Valgevene toomisvõimsusele ja et see süsteem garanteerib kindluse ja stabiilsuse, mis on aga vastuolus nende varasemate avaldustega Venemaa partnerite ebakindluse kohta VVELL kokkuleppes. Kuigi, nagu märkis agentuur Reuters, ei ole Venemaa viimastel aastakümnetel kordagi tekitanud oma VVELL partneritele ebamugavusi ega ähvardanud neid selliste tekitamisega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

98
Tagid:
tüliõun, energeetika, analüütika, ettepanek, Kersti Kaljulaid, Dalia Grybauskaitė, Leedu, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega