Euroopa riigid, teiste seas Eesti, keeldusid allkirjastamast ühiste kavatsuste protokolli Hiina Siiditee kohtumisel

Eesti kahtleb "Siiditee" mõttekuses

97
(Uuendatud 00:03 22.05.2017)
Eesti esindajate puudumine Pekingi majandusfoorumilt "Üks vöö - üks tee" võib tähendada riigi loobumist kaubandussuhete arendamisest Hiinaga ja Hiina investeeringutest

TALLINN, 21. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Mitmete teiste Euroopa Liidu riikide eeskujul ei osalenud ka Eesti 12.-14. mail Pekingis toimunud esinduslikul majandusfoorumil "Üks vöö — üks tee" (i.k. — The Belt and Road — toim.) ja keeldus alla kirjutamast ühiste kavatsuste protokolli. Varem oli kaubavahetus Hiinaga ja Hiina kaupade transiit Eesti riigimeeste ja poliitikute kõnedes olulisel kohal.

Riigikogu väliskomisjon on kuni neljapäevani töövisiidil Hiina Rahvavabariigis
© Sputnik / Алексей Бабушкин

Agentuuri Xinhua andmetel olid suurejoonelisele foorumile kogunenud umbes 130 maailma riigi esindajad. Ligi kolmkümmend riiki olid esindatud riigipea või valitsusjuhi tasandil, sealhulgas EL liikmesriikidest Hispaania, Itaalia, Kreeka, Poola ja Tšehhi. Esinesid ÜRO peasekretär António Guterres, Maailmapanga president Jim Yong Kim ja Rahvusvahelise valuutufondi juht Christine Lagarde.

Veidi madalamal, ministri tasemel juhitud delegatsioone oli paarkümmend, sealhulgas Ühendkuningriigist, Poolast, Soomest ja Saksamaalt. Esialgu on ebaselge, miks mitmed Euroopa riigid suisa demonstratiivselt Pekingi kutset ignoreerisid. Venemaa politoloogi Andrei Kortunovi arvates ei ole EL-l osalemises Siiditee" projektis lihtsalt ühtset seisukohta.

"Seisukohad on erinevad isegi Läänemere piirkonnas — Läti on projektist rohkem huvitatud kui Eesti," ütleb Kortunov, "opositsiion "Hiina sissetungile" ei ole alati mõistlik, hirmudel on tihti vaid psühholoogilised põhjused. Igatahes olen kuulnud Eestis jutte, et "hiinlased tulevad ja võtavad kõik endale"".

Nagu praegu poleks kõik juba rootslaste, soomlaste ja sakslaste käes.

Hiina võõrustab Siiditee taaselustamisele pühenduvat kohtumist
© Sputnik / Сергей Гунеев/POOL

Keeldumine põhjuseid selgitamata

"Uue siiditee" projektist ja Pekingi majandusfoorumist räägib ametlik Tallinn praegu väga vähe ja Pekingi kohtumisest osavõtust keeldumise põhjustest pole midagi kuulda olnud. Varem on riigi valitsus korduvalt ja entusiastlikult rääkinud huvitatusest Hiina projektis, võimalikes Hiina investeeringutes nähti suurt majanduse stimuleerimise vahendit. 

Või siis vähemalt võimalust taaselustada Eesti raudteid ja meresadamaid kunagi läbinud kaubavooge. Kuigi hiinlastel on nende kaupu Euroopasse ja vastupidi toimetamisel piisavalt abimehi, on neid kaupu nii palju, et jätkus ka Eestile, mis asub praegu magistraalsest "Siiditeest" üsna kaugel.

Hiina juht Xi Jinping ütles Pekingi foorumit avades: "Siiditee ei ole lihtsalt transpordimagistraal, vaid avatud platvorm, näide kookonist, mis muutub kauniks liblikaks. Kui projekt 2030. aastaks realiseeritakse, muutub maailm teistsuguseks. Programmi, mida peetkase Xi Jinpingi isiklikuks initsiatiiviks, on Hiina valmis finantseerima peaaegu piiramatult ja "Siiditee" ideed ennast nimetavad nad kõige eredamaks, uut tüüpi näiteks rahvusvahelise kaubanduse vallas.

Senise globaliseerumise mudeli kriis viib vaesusele ja loob soodsa keskkonna rahvusvahelisele terrorismile ja ekstremismile, nagu märkis foorumil Venemaa president Vladimir Putin. Saksamaa valitsuse arenguinstituudi majandusekspert Peter Wolff kirjutab, et Hiina "Siiditee" initsiatiiv peab andma kiirenduse sihtinvesteeringuteks Aasia ja Aafrika riikide transporditaristusse.

Õnnelik Buddha või Naerev Buddha - õnne, helduse, külluse ja rikkuse jumalus ning laste, vaeste ja nõrkade kaitsja
© Sputnik / Артур Александров

Wolffi arvates on niivõrd erineva poliitika ja majandusega riikide konvergents palju raskem ülesanne, kui Peking endale ette kujutab.

Oht sõltuvusse sattuda

Vaevalt, et sakslast panevad eriti muretsema jõuka Hiina võimalikud ülemäärased kulutused, kes pakub projektiga ühinevatele riikidele rahalist toetust umbes 20 miljardit eurot (kogu projekti maksumust hinnatakse umbes 3 triljonile eurole).

Nagu märgib Wolff, ei põle EL soovist sattuda Hiina kahepoolsest initsiatiivist sõltuvusse. Euroopa kavatseb järgida piiriülese transpordi, väliskaubanduse ja investeeringute valdkonnas oma strateegiat.

Hiina projekt "Üks vöö — üks tee" on liiga mahukas ja kallis, et EL riigid saaksid selles Hiinaga võrdses mahus osaleda. Võimalik, et ka India ei toetanud Hiina algatust samal põhjusel, kuigi formaalselt oli Delhi keeldumise põhjuseks selle projekti raames Pekingi erisuhe Pakistaniga.

"Siiditee" peaks läbima Gilgit-Baltistani territooriumi, mille üle New Delhi ja Islamabad vaidlevad. Edukad riigid "Siiditee" teises otsas pelgavad ka seda et nad ujutatakse üle Hiina odavate kaupadega (nende kohaletoimetamiskulud vähenevad märgatavalt) kusjuures midagi võrreldavates kogustes vastu pakkuda ei ole neil võimalik.

Kuid need kartused ei peaks kuidagi puudutama Eestit.

Euroopa arvab samuti, et Pekingi pakutav alltöövõtustrateegia ei vasta EL nõuetele läbipaistvuse ja demokraatlikkuse osas ja ka keskkonnakaitse küsimustele on vähe tähelepanu pööratud.

Lisaks sellele andis Hiina eurooplastele üsna vähe aega, et nood saaksid tutvuda ja läbi arutada Siiditee deklaratsiooni ja kavatsused. Viimast nimetatakse allkirjastamisest keeldumise peamiseks põhjuseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

97
Tagid:
analüütika, kaubavahetus, majandusfoorum, transiit, Uus siiditee, Peking, Hiina, Eesti