Töötute börs

Aasta alguses hõivenäitajad paranesid

12
Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele

TALLINN, 15. mai — Sputnik. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langes töötuse määr 0,9 protsendipunkti ning võrreldes eelmise kvartaliga 1 protsendipunkti. Viimati oli töötuse määr nii madal 2015. aasta III kvartalis (5,2%). Töötute arv oli 2017. aasta I kvartalis 38 400, aasta tagasi samas kvartalis 43 600.

Tööhõive määr 15-74-aastaste hulgas oli 2017. aasta I kvartalis 66,3%. 2017. aasta I kvartalis oli hõivatuid 646 800. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas hõivemäär 2,2 protsendipunkti. Tööturul hõivatute arv kasvas ligi 17 000 inimese võrra. Samas jäävad 2017. aasta I kvartali näitajad alla 2016. aasta II ja III kvartalile, mis on suuresti tingitud sesoonsusest — tulenevalt tootmisprotsesside iseärasustest ja/või nõudlusest on paljudel tegevusaladel suvekuudel vaja rohkem tööjõudu.

Palgatoetust makstakse ainult tööle võetavate töötute eest.
© Sputnik / Михаил Мордасов

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15-74-aastase rahvastiku hulgas. Meeste näitaja kasvas 1,8 protsendipunkti ning jõudis 74,7%-ni, naiste tööjõus osalemise määr tõusis 1,3 protsendipunkti ja oli 65,9%. 15-74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus kasvas aastaga 1,3 protsendipunkti ja oli 2017. aasta I kvartalis 7,8 protsendipunkti.

Vanuserühmiti on tööhõive määr pooleliolevate õpingute tõttu ootuspäraselt madalaim 15-24-aastaste hulgas. Siiski kasvas hõivemäär 15-24-aastaste seas 4,8 protsendipunkti, jõudes 2017. aasta I kvartalis 36,7%-ni. Samas tõusis 15-24-aastaste seas töötute arvu kasvu tõttu töötuse määr.

Nii mitte-eestlaste kui ka eestlaste puhul on kasvanud hõivatute arv ning kahanenud töötute arv. Töötuse määr oli eestlaste seas 4,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga ning möödunud aasta I kvartaliga on näitaja langenud vastavalt 1 ja 0,9 protsendipunkti. Mitte-eestlaste töötuse määr püsis jätkuvalt märgatavalt kõrgem ning oli 2017. aasta I kvartalis 8,7%, kuid võrreldes eelmise kvartali ja möödunud aasta sama kvartaliga langes näitaja 1,1 protsendipunkti. Suhteliselt palju on kasvanud tööturul aktiivsete mitte-eestlaste arv ning osatähtsus. 2017. aasta I kvartalis oli nende tööhõivemäär 61,4%, eelmise aasta samas kvartalis aga 58,7%.

Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud ehk mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv kasvanud nii linnalistes kui ka maa-asulates. Tööhõive määr kasvas linnalistes asulates 2 protsendipunkti 67,1%-ni, maapiirkondades aga 2,4 protsendipunkti 64,5%-ni. Majandussektorite vahel pole viimastel aastatel suuri muutusi esinenud ning viimastel aastatel on koguni hooajalised kõikumised sektorite vahel varasema ajaga võrreldes suhteliselt marginaalsed olnud.

Kui võrrelda üksnes I kvartalite dünaamikat, siis tertsiaarsektoris hõivatute osatähtsus jätkas kasvu sekundaar- ja primaarsektori arvelt. Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalandus. Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ja ehitus. Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.

12
Tagid:
töötus, töökohad, tööhõive, Statistikaamet