Valitsuse eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid, illustratiivne foto

Valitsuse eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid

20
Valitsuse lühinägelik eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid, milleta majandus ei saa kasvada, ütles majandusanalüütik, riigikogu liige Maris Lauri

TALLINN, 19. aprill — Sputnik. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri juhtis infotunni küsimustes peaminister Jüri Ratase tähelepanu sellele, et Eesti Panga hinnangul on tänases majandussituatsioonis ohtlik valitsuse plaan viia riigieelarve tasakaalust välja, teatab Riigikogu pressiteenistus.

„Kui ettevõtted ei tunne, et nad võiksid investeerida, siis see mõjutab meie tulevikku mitte täna ega homme, vaid kaugemas perspektiivis. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtete ebakindlust ja seega pärsivad investeeringute tegemist," ütles Lauri.

„Praegused eelarvepoliitika otsused mõjutavad seda, mis juhtub aastal 2021 ja hiljem. Tundub, et valitsus pole maksumuudatusi ja laenuvõtmist planeerides kaalunud, kuidas see mõjutab Eesti majanduslikku olukorda ja eelarvet pikas perspektiivis," lausus riigikogu liige.

Majandusanalüütik märkis, et Euroopa Liidu struktuurifondide rahad vähenevad oluliselt, mis tähendab seda, et riik peab investeeringuid tegema oma vahenditest või võtma laenu.

„Elanikkond vananeb, mistõttu maksusurve eelarvele tulevikus üksnes tugevneb. Kahjuks mõtleb praegune valitsus ainult sügiseste kohalike valimiste ja parimal juhul järgmiste riigikogu valimiste ajaperspektiivis," lisas Lauri.

Peaminister Jüri Ratas vastas täna riigikogu infotunnis küsimustele riigi eelarvestrateegia kohta aastateks 2018-2021, mille arutelud jätkuvad valitsuses.

Meelis Mälberg: suurinvesteeringute teelt tuleb kõrvaldada bürokraatia

Riigikogu liikme Meelis Mälbergi sõnul toetab Reformierakond bürokraatiat vähendavate planeerimisseaduse muudatuste vastuvõtmist, mis parandavad majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja toovad Eestisse suurinvesteeringuid.

Mälbergi sõnul aitab kiire planeeringu koostamise protsess koos kõigi mõjude hindamisega investeerimisotsuse tegemisele kaasa ning on mõistlik, et asjast huvitatud osalevad kulude katmisel.

„Seadusemuudatus annab võimaluse sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga ning selsamal isikul katta planeeringu menetlemisega seotud seadusest tulenevad kulud. Kusjuures planeeringu tellijaks jääks ikka avalik võim, et välistada olukorda, kus see, kes maksab, tellib ka muusika," selgitas riigikogu liige. 

Endine Räpina paberivabriku omanik märkis riigikogus planeerimisseaduse eelnõu kolmandal lugemisel peetud kõnes, et ettevõtlusmaailmas on väga terav omavaheline konkurents, mis ei tunne riigipiire.

„Teada on puidu- ja metsatöösturite kava ehitada Tartu lähedale ligi miljard eurot maksev puidurafineerimise tehas. Kiiret ja asjatundlikku planeerimist pole vaja ainult uudse puidurafineerimistehase rajamiseks. On räägitud teistestki suurtest projektidest, mis otsivad omale kodu, olgu see siis mõni suur serveripark või Tesla gigatehas. Efektiivselt toimiv avalik sektor ei ole investeerimisotsuse tegemisel mitte viimase järgu argument," lausus Mälberg.

Riigikogu liige tõdes, et käesoleva eelnõu seaduseks saamisel oleme astunud tähtsa, kuid siiski vaid ühe sammu Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamise suunas.

„Kui mõne suure projekti õnnestumine sõltub riigi suutlikkusest olla efektiivne ja kompetentne partner erasektorile, peame pingutama. Uue ettevõtte saab Eestis asutada paari tunniga. Võiksime võtta eesmärgiks, et planeerimisprotsess on võimalik ära teha paari kuuga. Seejuures ei tohi kannatada planeerimise kvaliteet ja kõik mõjud peavad saama parimal võimalikul moel hinnatud," lisas Mälberg.

Riigikogu võttis täna vastu planeerimisseaduse muudatused, mis võimaldavad kohalikul omavalitsusel, rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise kulude katmiseks.

20
Tagid:
eelarvepoliitika, investeering, majandus, ettevõtted, Meelis Mälberg, Maris Lauri, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega