Eesti Töötukassa

Töötute arv taas tõusuteel

38
(Uuendatud 14:17 10.02.2017)
Registreeritud töötute arv suurenes jaanuaris nii sesoonsetest teguritest tulenevalt kui ka töövõimereformi mõjul

TALLINN, 10. veebruar — Sputnik. Jaanuari lõpus oli töötuna registreeritud 30 890 inimest ehk 4,8% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 6 192.

Kokkuvõttes suurenes registreeritud töötute arv jaanuaris võrreldes eelneva kuuga ligi 9%, kuid võrreldes aastataguse ajaga oli töötute arv pea 3% väiksem. Prognoosid näitavad, et töövõimereformi mõjul on 2017. aastal registreeritud töötute arv keskmiselt ligikaudu neljandiku võrra kõrgem, kui see oli eelnenud aastal, teatav Töötukassa.

Seoses töövõimereformi uue etapiga kasvas jaanuaris töötukassa tuge kasutavate inimeste hulgas oluliselt just vähenenud töövõimega inimeste arv. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töötukassa ka nende pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet, kelle töövõimet eelnevatel aastatel on hinnanud sotsiaalkindlustusamet.

„2016. aasta juulist alustasime töövõime hindamistega nendel juhtudel, kus inimesel ei olnud eelnevalt töövõimet hinnatud. Täna viime läbi ka korduvhindamisi, mis tähendab, et keskmiselt kuus on hindamise taotlejaid ca 1000 asemel ligi 4500, mis vastab ka meie tehtud prognoosidele. Pooled vähenenud töövõimega inimestest juba praegu töötavad, aga on märkimisväärne osa neid, kellel on osaline töövõime säilinud, kuid hetkel ilma tööta ja saavad tööotsingutes abi töötukassalt. Sellest tulenevalt suurenebki töövõimereformi esimestel aastatel töötukassas registreeritud töötute arv, " ütles Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Kõrgeim oli jaanuaris registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,9%) ja Valgamaal (8,6%) ning madalaim Harjumaal (3,5%) ja Tartumaal (3,6%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised (22%), oskustöötajad ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Jaanuarikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks eelneva kuuga võrreldes 45% rohkem ning aastataguse ajaga võrreldes 33% rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4 531 uut tööpakkumist, millest 55% sisestati töötukassa portaali kaudu.

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8 026. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid oskustöötajatele ja käsitöölistele (24%), teenindus- ja müügitöötajatele (22%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (21%) pakutavad töökohad.

Jaanuarikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 679 inimest (sealhulgas 495 vähenenud töövõimega inimest). Tööalasel koolitusel osales jaanuaris 3 063 ja tööotsingu töötoas 1 299 inimest. Tööpraktikal osales 856, tööharjutusel 462 ning tööklubis 442 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 962 korral.

Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti jaanuaris 799 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 27 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 35 uut töökohta.

Palgatoetusega oli jaanuaris töötamas 1 345 inimest. Lisaks osales veel 5 166 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 887 inimest, kogemusnõustamisel 10 inimest ja kaitstud töö teenust osutati 164 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel — kokku osales erinevatel teenustel 3241 inimest.

Töötukassa maksis jaanuaris töötuskindlustushüvitist 10 507 inimesele ehk 30% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 433 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 4 miljoni euro.

Ligikaudu 151 euro suurust töötutoetust sai jaanuaris 7 693 inimest ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa jaanuaris 818 inimesele. Keskmine jaanuaris määratud hüvitis oli 1 720 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,4 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa jaanuaris 44 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli jaanuaris 2 599 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 168 tuhande euro.

Töövõime hindamise taotlusi esitati jaanuaris 4 456. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 899 ja puuduv töövõime 271 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 316 inimesel.

Töövõimetoetust maksti jaanuaris 3 230 inimesele kogusummas ligi 692 tuhat eurot.

Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati sotsiaalmaks 20 189 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli jaanuaris 2,5 miljonit eurot.

38
Tagid:
kindlustus, töötus, tööandja, töötu, hüvitis, töövõimereform, Töötukassa, Meelis Paavel
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega