Ettevõtjad kommenteerivad uue valitsuskabineti tegevust kasvava rahulolematusega

Ettevõtjad avaldavad valitsusele survet

18
(Uuendatud 13:18 01.02.2017)
Eesti äriringkonnad ei jäänud ära ootama sadat päeva, mis on kombeks anda uuele valitsusele „sisseelamiseks“, ja nõudsid endi kaasamist

TALLINN, 1. veebruar — Sputnik. Ettevõtjad kommenteerivad uue valitsuskabineti tegevust kasvava rahulolematusega, nõudes majanduspoliitika selget määratlemist ja konkreetset tegevuskava stagnatsioonist väljumiseks.

Majandusanalüütik Pjotr Vernitski hinnangul ootavad ettevõtjad uuelt valitsuselt eesmärkide selgust ja kindlaksmääratust.

„Ettevõtlus eeldab oma olemuselt alati selgepiirilisust, kindlustunnet," ütles Vernitski portaalile Sputnik. „Ta vajab numbreid. Uue valitsuse väljakuulutatud eesmärgid ulatuvad niiöelda silmapiiri taha, mis tähendab, et neil on ärikeskkonna suhtes kaugeleulatuvad tagajärjed. Kuid deklaratsioonid ei kujuta endast konkreetset tegevuskava ega välista valearvestusi tagajärgede osas. Üksikasjalikku tegevuskava aga senimaani tõenäoliselt ei olegi."

Võib ka lisada, et kahtlemata üritavad ettevõtjad ära kasutada seda valitsuskabineti ajutist nõrkust, mis on tolle eelkäijate — reformierakondlaste — aastatepikkuse „troonilpüsimise" tulemuseks. Ametnikkond, massimeedia, sidemed äriringkondadega, riigiettevõtete juhtkonnad — kõik need kujundati aastate vältel reformierakondlaste käe järgi. Seni, kuni uus valitsus isikkoosseise ümber korraldab ja sidemeid kompab, on ta nõrgavõitu.

Ettevõtluse jaoks on ülim aeg saada maksimaalsed tagatised edaspidiseks soodsaks ärikeskkonnaks.

Valitsus püüab vastu tulla

Varasemalt on mõned konkeetsed ning üle riigi tuntud ettevõtjad avalikult väljendanud oma kahtlusi Eesti majandusse investeerimise otstarbekuses, kuivõrd nad pole eeskätt valitsuse maksu- ja aktsiisipoliitikaga sugugi rahul. Nii teatas Tallink Grupi peadirektor Janek Stahlmeister ettevõtte uut reisiparvlaeva esimesele liinireisila saates, et ta loobub edaspidi samavõrd suuri investeeringuid tegemast, kuna uue valitsuskoalitsiooni kavatsused on talle arusaamatud.

Veel varem, ähvardas saksa suurettevõte Heinzel Group tema juhatuse esimehe Kurt Maieri isikus investeerimise oma Eesti ettevõttesse lõpetada, kui energiamaksud jätkuvalt tõusevad. Maier süüdistas Eestit pettuses ja maksupoliitika ettearvamatuses. Valitsus reageeris seepeale küll viivitamatult, tehes ettepaneku kaaluda ennekõike energiamahukate ettevõtete jaoks energiatariifide alandamist.

Viirastus Venemaa turust hulgub mööda Eesti ringi

Kohe pärast valitsuse vahetumist kutsus Tööandjate Keskliit uut valitsuskabinetti üles riigi maksupoliitikat muutma. Ja leidis valitsuses ka mõistmist ning toetust kui mitte kõigi, siis märkimisväärses osas oma ettepanekutest.

Ilmse erandiga nende võrra, kellest kõik võib-olla valjusti ei räägi (välja arvatud põllumajandustootjad ja —töötlejad — nemad kõnelevad isegi väga valjusti), mõtlevad aga samahästi kui kõik ettevõtjad, et Eesti vajab Venemaa turgu. Järelikult — tema ettevõtlus vajab normaalseid suhteid Eesti ja Venemaa vahel.
Peatselt pärast riigi valitsuse vahetumist ja Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel võttis ridamisi kohalikke suurettevõtjaid avalikult sõna Moskvaga normaalsete ärisuhete taastamise vajalikkuse kohta. Kuid peaminister Jüri Ratas teatas, et riigi välispoliitikas kursimuutust ei tule, see on Euroopa Liidu ning NATO toel täies ulatuses paika pandud.

Kiirustamist on vaja vaid kirpude püüdmisel

Valitsusjuht tunnistas, et riigi majandus on kehvas seisus. Kuid Ratas peab silmas, et sellise seisundini on ta viinud selle valitsuse eelkäijad — Reformierakond, kes kaotas võimu koalitsioonipartnerite „vandenõu" ja umbusaldushääletuse tulemusena. Ettevõtjad aga annavad kõige selgemal kombel mõista, et nad ei ole rahul ei endise valitsuse ega ka uue valitsuse ideedega. Nad on rahulolematud valitsusega kujunendud vastastikuste suhetega tervikuna.

Tööandjate Keskliit väitis, nagu teatab agentuur BNS, et peab oluliseks, et seadusandjad võtaksid uute maksuseaduste väljatöötamisel rohkem arvesse huvigruppide ootusi. Ettevõtjad on veendunud, et uue koalitsiooni maksumuudatused halvendavad majanduskeskkonda ja et valitsus peab arvestama „seadusloome kindlakskujunenud traditsioonidega".

"Vähe sellest, et maksumuudatustega kasvab maksukoormus, mis iseenesest majandusele kuidagi kasulik ei ole. Maksumuudatusi menetletakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning kaasamise head tava rikkudes," kirjutas tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar rahandusminister Sven Sesterile. „Maksumuudatusi soovitakse menetleda kiireloomulisena. See ei ole nende seadusemuudatuste puhul sisuliselt põhjendatud," kirjutab Tamsar.

Ettevõtlus manitses valitsust kultuurselt käituma

Tamsari sõnul kujutavad nii pandimaksu kehtestamine kui tulumaksumäära muutmine endast põhimõttelisi muudatusi, mis mõjutavad välisinvesteeringuid. „Igal juhul tuleb selliste muutuste puhul koostada väljatöötamiskavatsus, kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja koostada mõjuanalüüsid. Mitte midagi sellist ei ole juhtunud ega ei paista ka plaanis olema," lisab ta.

"Detsembrikuine maksumuudatuste kobareelnõu tekitas ettevõtjates palju pahameelt… Paljudest muudatustest olid ettevõtjad kuulnud vaid tükati ja meedia vahendusel."
"Sellise seadusloomekultuuri jätkumine vähendab majanduses kindlustunnet ning usaldust valitsuse ja Eesti investeerimiskeskkonna suhtes… Kiirkorras menetletud maksuuuendused töötavad majandusarengule vastu," kirjutab Toomas Tamsar.

18
Tagid:
tööandja, valitsus, Tööandjate Keskliit, Ratas, Toomas Tamsar, Jüri Ratas, Moskva, EL, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega