Toetus Rail Balticule on vähese informeerituse tõttu ebakindel

Enamik pooldab Roheliste pakutud Rail Balticu trassivalikut

41
(Uuendatud 15:16 30.11.2016)
See, et toetus Rail Balticule on vähese informeerituse tõttu ebakindel, näitab asjaolu, et vaatamata toetajate ülekaalule avaldab nendele pöördumistele oma poolehoidu enamik neist, kes on kuulnud 101 kultuuritegelase pöördumisest või Roheliste petitsioonist projekti praegusel kujul peatamiseks

TALLINN, 30. november — Sputnik. Euroopa Parlamendi Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni tellitud küsitlusest selgub, et 51 protsenti Eesti inimestest pooldab Tallinna — Tapa — Tartu — Valga — Riia trassi rekonstrueerimist kiireks ja kahesuunaliseks — sellist lahendust peab mõistlikuks ka Erakond Eestimaa Rohelised.

"Oluline on see, et 51 protsenti toetab Tartu trassi, mida ka Rohelised pakuvad. Samuti pole enamik nõus Rail Balticule peale maksma," ütles Roheliste esimees Aleksander Laane BNS-ile. "See [Tartu ja Valga kaudu kulgev trass] on kõige mõistlikum ja ökonoomsem trassivariant. Seda, et toetus Rail Balticule on vähese informeerituse tõttu ebakindel, näitab asjaolu, et vaatamata toetajate ülekaalule avaldab nendele pöördumistele oma poolehoidu enamik neist, kes on kuulnud 101 kultuuritegelase pöördumisest või Roheliste petitsioonist projekti praegusel kujul peatamiseks."

Foto on illustratiivne
© Pixabay /

"101 kultuuritegelast pöördumisest on kuulnud 41 protsenti küsitletutest ning nende seas on selle pöördumise toetajaid 63 protsenti," märkis Laane. "Eestimaa Roheliste petitsioonist on kuulnud 35 protsenti küsitletutest ning selle põhimõtteid toetab 66 protsenti sellest dokumendist kuulnutest. Kui aga vastajatel palutakse valida, milliste raudteeprojektide rajamisse Eestis eelkõige tuleks panustada, siis saab kõige rohkem ehk 31 protsenti esimesi eelistusi olemasoleva Tallinna — Tapa — Tartu — Valga suunalise raudtee ümberehitamine. Kui liita esimesed ja teised eelistused kokku, siis on toetus Tartu-suunalisele raudteele 51 protsenti."

Laane sõnul on sellisel seisukohal nii need, kes väidavad end Rail Balticuga hästi kursis olevateks, kui ka need, kes hindavad oma kursisolekut kesiseks. Teema, millest Rail Balticu projektiga seoses on alles viimasel ajal rohkem rääkima hakatud, on Laane sõnul aga selle maksumus maksumaksjate jaoks.

"Tõenäoliselt tugineb suurema osa vastanute arusaam Rail Balticust teadmisel, et projekti maksab kinni Euroopa Liit ning Eestil jääb tulevikus üle vaid sellel taristul oma kaupu ja reisijaid liigutada," rääkis Laane. "See on aga ekslik arvamus. Eesti peab ehitamisse panustama sadu miljoneid eurosid ja kõik ehitusjärgsed kulud on 100 protsenti Eesti kanda. Kui küsime, kui suures ulatuses oleksid maksumaksjad valmis tulevikus iga-aastaselt Rail Balticu rajamise ja ekspluatatsiooniga seotud kulusid kandma, siis on selline valmisolek enam kui tagasihoidlik: 44 protsenti ei oleks selleks üldse valmis, 21 protsenti oleks valmis kulutuste tasemega kuni 10 miljonit eurot aastas, 27 protsendi jaoks on selline küsimuse püstitus sedavõrd ootamatu, et nad vastavad "ei oska öelda". Vaid 9 protsenti on neid vastajaid, kes oleks valmis kandma kulutusi 50 miljonit ja rohkem eurot aastas."

"Ilmselt pooldataks lisarahastust veelgi vähem, kui vastajad aduksid selgemalt, et plaanitakse kulutada just nende raha ja seda ikkagi millegi muu arvelt," märkis Laane. "Tõsi, nende seas, kes toetavad Rail Balticu rajamist praeguse projekti alusel, oleks 31 protsenti valmis panustama aastas kuni 10 miljonit ja 10 protsenti kuni 50 miljoni ulatuses Eesti maksumaksjate raha. Kuid ka praeguse projekti toetajatest pole tervelt 30 protsenti valmis täiendavaid kulutusi ühe eurogagi katma."

Laane sõnul on reaalsus aga see, et juba praegu vajab raudtee riigi tuge üha enam — ning seda suurusjärgus 10 miljonit eurot aastas ja enamgi. Täiesti uue trassi hooldamine on erinevate nõuete tõttu aga väga kallis. Kui kokku liita uue ja vanade trasside lisarahavajadus, mida EL ei maksa, ei piirdu see Laane arvutuste kohaselt ilmselt vaid 30 miljoniga aastas.

"Praegu ei suudeta leida katet 30 miljonile, mis haigekassal raviks puudu on," tõi Laane paralleeli.

Turu-uuringute AS küsitles ajavahemikul 2.-15. novembrini 1009 inimest. Küsitluse põhjal valmis uuring "Avalik arvamus Rail Balticust". Uuringu tellis Euroopa Parlamendi Roheliste/Euroopa vabaliidu fraktsioon. Küsitlus viidi läbi Turu-uuringute AS igakuise omnibuss-küsitluse raames. Küsitluse läbiviimiseks kasutasid intervjueerijad tahvelarvuteid.

41
Tagid:
Erakond Eestimaa Rohelised, Rail Baltic, Aleksander Laane
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
Samal teemal
Rail Balticu toetajad on projektiga halvasti kursis
Riik tellib Rail Balticu rajamiseks vajalike kinnistute hindamise
MKM: Rail Balticu trassi muutmine paiskaks meid ajas 10 aastat tagasi
Jüssi Rail Balticust: jõgede pööramise sajand sai 16 aasta eest läbi
Komisjon arutab 101 avaliku tegelase Rail Balticu teemalist kirja
Balti riigikontrollid valmistuvad Rail Balticu auditeerimiseks
Rohelised kutsuvad üles loobuma Rail Baltic trassi ehitusest
Peatage Rail Baltic
MKM tahab lihtsustada Rail Balticu trassile jääva maa sundvõõrandamist
Balti riigid jagavad võimupirukat Rail Balticu juhatuses
Rail Baltic: vaidlused suundade üle
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega