Bitcoin on erandjuhtum, kus  „rosinaks“ on anonüümsus.

Mille pankurid välja mõtlesid? Euroopas ja USA-s tehakse uut valuutat

87
Kui bitcoin on erandjuhtum, kus „rosinaks“ on anonüümsus, siis pankadevahelise krüptovaluuta puhul on kõik veidi teisiti. Anonüümsuse romantika kaob ära. Kõik hakkab olema kontrolli all.

TALLINN, 28. august — Sputnik. Nagu bitcoin, ainult parem. Umbes nii kirjeldavad Euroopa ja USA pankurid oma värsket väljamõeldist. Ja mispärast tavalised dollarid neile meeltmööda pole? Või teavad nad midagi sellist, mida meie ei tea? Vastust sellele küsimusele püüdis Sputniku raadiosaates leida Oleg Obuhhov.

Omaette raha idee ei anna asu. Seekord — Šveitsi pankuritele. Eriti UBS-i omadele. See on ka mõistetav. Ameeriklaste FATCA seadus — välismaiste kontode maksukuulekuse seadus — on šveitslastele kõvad päitsed pähe pannud. Alates 2010. aastast on USA poolt sadanud süüdistusi, et näe, välismaa pangad ajavad valskust, varjates USA kodanike sissetulekuid. Uurimised, trahvid… Ja seda korduvalt. Ning mitte ainult pangaliidu krediidiasutuste suhtes. Kõik on oma jao saanud! Pankurid on mõistnud, et tuleb teenida millegi muuga. Veel parem aga — takkapihta millegi pealt ka kulusid kokku hoida.

Kõigepealt hakati kurtma, et paljuvõitu raha kulub erinevates riikides filiaalide ülalpidamiseks, tasaarveldusteks teiste pankadega ja finantsasutuste ülalpidamiseks. Ning kõik see on kole keeruline. Aeglane. Otsustatigi: miks mitte luua midagi bitcoini sarnast, kuid omas laadis. Uues vääringus valuuta võib muuta süsteemi palju efektiivsemaks ja, mis peamine, vähem kulukaks. Loomulikult peeti silmas ka kaitset petturite eest ja häkkerirünnakute kiiret avastamist. Kellele vastasel juhul ebaturvalist valuutat tarvis oleks.

Mingil hetkel taipasid šveitslased, et vaja on partnereid. Üksinda pole keegi sõjaväljal sõdur. Ja ideega kutsuti ühinema hispaanlaste Santander, sakslaste Deutsche Bank, ameeriklaste Bank of New York Mellon. Ning asi läks käima. Niisiis võib juba 2018. aastaks turule ilmuda uus valuuta. Algatajapankadel on lootus, et usaldus selle vastu saab olema suurem kui bitcoinidel. Tollega on olnud nii palju inetuid ja imelikke lugusid, et — hoidku jumal.

Loodetakse, et sellest saab sularahata arveldustes ja finantstehingutes blockchain-tehnoloogia kasutamisel uus standard. Kui bitcoin on erandjuhtum, kus „rosinaks" on anonüümsus, siis pankadevahelise krüptovaluuta puhul on kõik veidi teisiti. Anonüümsuse romantika kaob ära. Kõik hakkab olema kontrolli all: kelle raha, kust tulnud, mida raha omanik ostis või müüs, kus ja mis hinnaga. Pangad loodavad, et neil õnnestub teenida väga-väga palju raha.

Konkreetseid numbreid nad pilke peites seni veel ei nimeta. Kuid kahtlemata võib jutt olla miljarditest, räägivad eksperdid.

Vaevalt aga see valuuta väga kiiresti käibele tuleb. Optimistid oletavad, et kulub vähemalt viis aastat. Pessimistid pakuvad veelgi enam — 10 aastat.

Sellegipoolest on suundumus juba vägagi selge. Ühesõnaga, kindlakäeliselt püütakse meid viia üle elektroonilisele rahale. Aga mispärast uute kupüüride krabin neile meeltmööda ei ole? Või müntide kõlin, mis me kõrvu paitab?

 

 

87
Tagid:
valuuta, bitcoin, pank