Rahandustegelane Jiang Jianqing.

Kuulus pankur Jiang Jianqing käis märkamatult Eestis

49
(Uuendatud 15:35 11.08.2016)
Ülemaailmselt tuntud Hiina finantsisti Jiang Jianqingi Eesti-visiidi üksikasjad on jäänud saladusse. Kättesaadavate ametlike andmete kohaselt kavatseb peaaegu märkamatult Tallinnas käinud Jiang Jianqing paigutada miljardilisi investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse.

TALLINN, 11. august — Sputnik. Koos diplomaatilises mõõtkavas ülimalt tagasihoidliku Pekingi delegatsiooniga külastas juunis Eesti pealinna mees, kell „kaal" on delegatsiooni juhi enda omast märksa silmapaistvam. Tallinna külaliste hulgas oli maailma ühe kõige võimsama panga, Hiina Tööstus- ja Kommertspanga ICBC endine juht, rahandustegelane Jiang Jianqing.

Ametlikult juhtis Hiina delegatsiooni Pekingi aselinnapea Li Shixiang ning „koos" temaga (kuid jääb arvata, et mitte tema palgalehel) tutvus Tallinna vaatamisvärsustega ICBC panga poolt moodustatava fondi Sino-Central Eastern Europe Financial Holding juht, hiljutise ajani selle rahandusmaailma hiiglase tegevjuht Jiang Jianqing. Tema külaskäigust Eestisse annab alles nüüd teada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kes kas ei suutnud õigel hetkel taibata, kelle ja millega on tegemist, või hoidis seda tõsiasja mingitel põhjustel saladuses.

Et endale ette kujutada, mida niisuguse ettevõtte nagu Hiina Tööstus- ja Kommertspanga (ICBC) juhtimine tähendab, tasub teada, et selles töötab rohkem inimesi kui on Tallinnas elanikke. ICBC kontrolli all on viiendik osa Hiina pangandussektorist, tema aktivad aga ületavad 3 triljonit eurot ja iga-aastane tulu on üle 150 miljardi euro. ICBC pank on mitu aastat järjest trooninud Forbes´is iga-aastaselt ilmuva suurimate riigiettevõtete reitingu Global 2000 tipus. Financial Times´i turukapitalisatsiooni reitingutabelis kuulub ICBC maailma kümne suurima panga hulka.

2006. aasta oktoobris püstitas pank ajaloolise rekordi oma aktsiate avalikul esmapakkumisel Hongkongi ja Shanghai börsidel, teenides ligi 20 miljardit eurot 48,4 miljardi aktsia müügist, mis moodustasid 18% nende aktsiate üldarvust. Maailma panganduse reguleerija on lülitanud selle panga globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimekirja.

Kõik need saavutused omistatakse suurel määral Jiang Jianqingile kes alustas oma karjääri kassiirina Shanghai harukontoris, tema rahanduslikule talendile ja hoolikusele.

2005. aastast peale muutis ta panga suurimaks rahvusvaheliseks rahandus- ja krediidiasutuseks ja kõik viimased aastad on ta pööranud eriti suurt tähelepanu Euroopasse ja USA-sse investeerimisele.

Parteikaaslased ei onud nõus

Kõigest kuu enne Tallinna tulekut, juuni algul, nagu teatas uudisteagentuur Xinhua, läks Jiang Jianqing oma ICBC ametipostilt pensionile, ametliku versiooni kohaselt „kõrge ea tõttu". Mitteametliku versiooni kohaselt tekkisid vähimagi liialduseta öeldes silmapaistval finantsistil ja Hiina Rahvavabariigi kompartei keskkomitee liikmekandidaadil teatavad hõõrumised Hiina kommunistliku partei juhtkonnaga. Kuulu järgi lubas ta endale panga arengu küsimustes parteiga mitte nõustuda.

„Hiinas arvavad mõned, et me peame jääma Hiina piiridesse ja tegelema ettevõtlusega seespool riigipiire," ütles ta Asian Bankerile 2010. aastal antud intervjuus, tõestades samas, et niiviisi toimides kaotab ICBC kliente ja muutub vähehaaval üksnes piirkondlikuks pangaks.

„Ta on suurepärane pankur," lausus Jiang Jianqingi kohta USA endine rahandusminister Henry Paulson, kes omal ajal juhtis Goldman Sachs´i, millisega Hiina finantsist allkirjastas koostöökokkuleppe. „Erinevalt mõnede riigiettevõtete juhtidest on ta pigemini sünnipäraseste juhiomadustega ärimees kui poliitik."

Võib arvata, et fondi Sino-Central Eastern Europe Financial Holding loomine, mille eesmärgiks on investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopasse ja millel aktivaid on finantsisti enda sõnul ligikaudu 10 miljardit — see on Jiang Jianqingi üks omal kombel auväärse erupõlve atribuute ja ühtaegu carte blanche. Aga mis tahes käänakuid tema karjäärirada ka ei oleks teinud, on pankuri rahvusvahelised sidemed, tema mõju ja võimalused endiselt piisavalt kõrge kraadiga, et küsida, mille poolest Eesti oma küllaltki tagasihoidliku potentsiaaliga Hiina investeeringute suhtes talle huvi pakkus.

Visiidi eesmärk jäi häguseks

Nagu teatab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) agentuuri BNS vahendusel, annab Jiang Jianqingi visiit uut tunnistust ICBC panga huvist Eestis leiduvate investeerimisvõimaluste vastu.

EAS-i välisinvesteeringute keskuse direktori Indrek Pällo sõnul, tutvustas Hiina rahandustegelane neile oma fondi tegevuskava ja investeerimisstrateegiat: raha plaanitakse investeerida infrastruktuuride ja äriprojektide arendustegevusse. Nagu Pällo ütleb, jääb Eesti puhul põhjapanevaks Eesti Energia kontserni Jordaania projekt, kuid sellega Hiina investorite huvi ei piirdu.

„Huvitutakse ka teistest projektidest nii Eestis kohapeal kui ka Eesti ettevõtete kaasosalusel. Paar vastavat kontakti sellest huvitatud Eesti ettevõtetega on juba loodud. EAS jälgib selle rahastusettevõttega seotud sündmuste arengut ja toetab järjepidevalt kontakte Hiina poolega."

Valitsuse kommunikatsioonibüroo oma nõuniku Ave Tampere isikus ütleb, et „ICBC huvi siin piirkonnas investeerimise vastu ei vähene ja Eesti Energia ei ole kaugeltki ainus ettevõte, kelle vastu Hiina rahandustegelased huvi ilmutavad. Midagi enamat ei saa me seni kinnitada ega täpsustada."

Тelekommunikatsioon ja mereväravad

Indrek Pällo lisas, et EAS tegeleb võimaluste loomisega koostööks tehnoloogia, logistika ja energeetika valdkonnas, mille suhtes Hiina Rahvavabariigi ettevõtted tunnevad vaibumatut huvi.

„Hiljutistest positiivsetest näidetest võib esile tuua Eesti IT-firma Linxtelecom omandamise CITIC Telecomi poolt, kes kavatseb oma tegevust meie piirkonnas oluliselt laiendada," ütles Pällo.

Majandusiku initsiatiivi „Üks vöö, üks tee" (mis on saanud nimeks ka „ Uus siiditee") raames omandasid hiinlased käesoleva aasta aprillis nende endi kinnitusel ettevõtte Linx Telecommunications B.V.

CITIC Telecom teatab, et ostis ettevõtte, sealhulgas 470 kilomeetrit sellele kuuluvat kiudoptilist kaablit Balti mere põhjas, mis toimib sidesillana Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, samuti sideliinide opereerimiskeskused Moskvas ja Tallinnas ning andmesalvestus- ja andmetöötluskeskuse Tallinnas (riigi suurima andmevahetuskeskuse).

Üks vöö, üks tee

Ja vajalik oli see ost hiinlastele projekti „Üks vöö, üks tee" kompleksseks väljaarendamiseks, mille eesmärk on elavdada kaubandust Aasia ja Euroopa vahel (konkreetsemat aga — soodustada ja suurendada Hiina kaupade eksporti Euroopasse). See tee peab plaanide kohaselt kulgema läbi kogu kontinendi, kaasa arvatud Venemaa, saama omaette sõlmpunkti Kasahstanis ja kulgema osaliselt läbi Balti riikide meresadamate.

„Euroopa Liidu liikmesriigina võib Eesti etendada olulist rolli initsiatiivi „Üks vöö, üks tee" edendamisel ning Euroopa ja Aasia vahelises kaubanduses. Eesti teeb jõupingutusi raudteevõrgu väljaehitamiseks, aga ka kaubaveotingimuste loomiseks Hiina, Venemaa ja Põhja-Euroopa riikide vahel," öeldakse ICBC panga dokumentides.

See illustreerib panga kaasatust initsiatiivi „Üks vöö, üks tee" projektidesse, kuid ei selgita sellise suurusjärgu tegelase, nagu selleks on Jiang Jianqing, Eesti-visiidi põhjuseid.

Hiina suurettevõtluse ärihuvide loogikast lähtudes võib talle Eestis huvi pakkuda kõik, mis tuleb kasuks Euroopasse ulatuva kaubatee laiendamisele ja strateegiliste ressursside kasutamisele, mis tähendab Balti riikide puhul lisandväärtusena teatud määral meresadamaid, juba mainitud telekommunikatsioone ja muidugi Eesti fosforiidivarusid.

 

49
Samal teemal
Hiina on loonud kontakte Eesti firmadega