Euroopa Komisjoni hoone.

Euroopa Liit alustas trahvide määramist Hispaaniale ja Portugalile

27
Teisipäeval tunnistas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu, et euroliidu liikmed Hispaania ja Portugal ei ole võtnud piisavalt tõhusaid meetmeid oma riigieelarve defitsiidi vähendamiseks.

TALLINN, 13. juuli — Sputnik. Euroopa Liit alustas trahvide määramist Hispaaniale ja Portugalile selle eest, et need riigid on oma eelarvetes ületanud kokkulepitud defitsiidi määra, kuid pole välistatud, et kogu protseduuri tulemusena osutuvad need meetmed sisutühjaks, teatas RIA Novosti.

Teisipäeval tunnistas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN), et euroliidu liikmed Hispaania ja Portugal ei ole võtnud piisavalt tõhusaid meetmeid oma riigieelarve defitsiidi vähendamiseks. Seega olid nad Euroopa Komisjoni otsusega nõus.

See tähendab automaatset trahvi määramist nimetatud riikidele, kusjuures trahvisumma võib moodustada 0,2% nende SKP-st.

Portugali 2015. aasta riigieelarve puudujääk moodustas 4,4% SKP-st ja Hispaania riigieelerve defitsiit — 5,1% SKP-st. Samas oleks Euroopa Komisjoni poolt kummagi riigi valitsusele antud soovituste kohaselt nende riigieelarve puudujääk pidanud kahanema 2015. aasta lõpuks Hispaanial 4,2%-ni SKP-st ja Portugalil 2,5%-ni SKP-st.

Nüüd peab Euroopa Komisjon 20 päeva jooksul esitama ettepanekud karistusmeetmeteks, Portugalil ja Hispaanial on aga kümme päeva selleks, et esitada oma vastuargumendid. Kummagi riigi juhtkond on juba teatanud, et teeb seda lähipäevil.

„Karistused osutuvad sisutühjaks"

Hispaania majandusministri kohusetäitja Luis de Guindos avaldas arvamust, et karistused osutuvad kokkuvõttes „sisutühjaks". „Karistusmeetmed Hispaania ja Portugali vastu kujunevad, nagu öeldakse, „sisutühjaks". Oleks paradoksaalne, kui riigi suhtes, kelle majandus Euroopas kõige hoogsamalt kasvab, rakendatakse karistusi. Ma ütlesin sedasama istungil. Eeldan, et Hispaaniasse hakatakse suhtuma nii, nagu peab. Usun, et trahvi ei tule," avaldas oma arvamust de Guindos, tuletades meelde, et Hispaania majanduse kasvutempo on praegu euroala piires kõige kõrgem.

Lisaks sellele teatas ta, et riigieelarve puudujääki asub riik vähendama tänu maksureformi läbiviimisele, konkreetselt — ettevõtete kasumite maksustamise läbi, mis toob riigikassasse täiendavalt kuus miljardit eurot. Ühtlasi lubas ta, et 2017. aastal ei ületa riigieelarve puudujääk 3% SKP-st.

„Ebaproduktiivne otsus"

Portugali peaminister António Costa väitis, et ECOFIN-i otsus on „põhjendamatu" ja „ebaproduktiivne". „Iseendast ei ole see otsus mingiks eriliseks uudiseks. Meil on kümme päeva, et sellele vastata. Nimelt sellega me tegelemegi. Karistusmeetmed Portugali ja Hispaania vastu on põhjendamatud. Kui need rakendatakse, saab see olema ebaproduktiivne ja kahjulik," väitis Portugali peaminister.

Seda, et karistused võivad osutuda „sisutühjaks", väitis ka Euroopa Komisjoni euro ja sotsiaalse dialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis — tema sõnul on siiski „tingimata tarvis tähele panna neid tohutuid jõupingutusi, mida mida need riigid on juba teinud" ning võtta arvesse „ränka rahandus- ja majanduskriisi, millega need riigid on heidelnud".

„On võimalus trahve vähendada, potentsiaalselt isegi nullini, kuid me peame nägema, millised on vastavad põhjendatud taotlused," märkis Euroopa Komisjoni asepresident.

Euroopa Komisjoni andmetel on Hispaania riigieelarve defitsiit viimastel aastatel vähenenud: 11%-lt SKP-st 2009. aastal kuni 5,1%-ni 2015. aastal. Mis puudutab Portugali, siis tema riigieelarve puudujääk kahanes 11,2%-lt SKP-st 2010. aastal kuni 4,4%-ni 2015. aastal.

Mõlemad riigid on alates 2009. aastast sunnitud läbi tegema riigieelerve kohustusliku kärpimise. Selle lõpptähtaega on Hispaania jaoks kolm korda, Portugali jaoks kahel korral edasi lükatud.

Kaugeltki kõik EL-i riigid ei ole täitnud ega täida stabiilse majanduskasvu pakti mõlemat tingimust, arvestades seda, et eurotsoonis (19 riigis 28-st EL-i liikmesriigist) moodustas riigivõla üldindeks SKP suhtes 2015. aasta majandustulemuste põhjal ligikaudu 93% SKP-st, riigieelarve defitsiit aga — 2,1%. Seejuures on tähtaegu nende näitajate stabiilse majanduskasvu paktiga vastavusse viimiseks erinevate EL-i riikide jaoks korduvalt ja ilma trahvideta pikendatud, seda eeskätt Prantsusmaa jaoks — vähemalt kolmel korral.

Praegu on riigieelerve kohustusliku kärpimise menetluse sunnitud läbima (lisaks Hispaaniale ja Portugalile) Horvaatia, Prantsusmaa, Kreeka, Suurbritannia. Seda menetlust ei ole käivitatud ainult kahes liidu liikmesriigis — Eestis ja Rootsis. Teised 20 EL-i riiki on pakti nõuete kohustusliku täitmisega juba edukalt lõpule jõudnud.

 

 

27