Venemaa on suutnud muuta oma majanduspoliitikat ja hakanud arendama oma toodangut.

Venevastased sanktsioonid osutusid läänevastaseks

124
(Uuendatud 15:48 25.08.2016)
Vladimir Ardajev
Kõige rohkem kannatas Saksamaa, kes kaotab absoluutarvestuses iga kuu kohta üle 832 miljoni dollari. Järgneb Ukraina, kaotades 450 miljonit dollarit. Teised suured mängijad kannatavad märgatavalt vähem – Prantsusmaa osaks langeb 5,6% kõigist kahjukandmistest, Suurbritanniale – 4,1%, USA-le – kõigest 0,4%.

TALLINN, 9. juuni — Sputnik. Venemaa-vastaseid sanktsioone toetanud 37 riigi majanduslikud kaotused moodustasid alates augustist 2014 kuni 2015. aasta juulini 60,2 miljardit dollarit. Sellisele järeldusele jõudis Prantsusmaa tuleviku-uuringute ja rahvusvahelise teabe keskus (CEPII) maailmamajanduse osas, hinnates oma avaldatud aruandes eksporditulude kaotusi sanktsioonide rakendamises osalenud riikides, teatab meediaagentuuri Rossija Segodnja vaatleja Vladimir Ardajev.

Tuginedes ÜRO andmetele kaubavahetuse kohta (UN Comtrade data), analüüsisid aruande autorid Venemaa-suunalise ekspordi mõju kõikidele kaubanduspartneritele, sealhulgas sanktsioonid kehtestamata jätnud riikidele, kasutades oma uuringus lisaks ka Prantsusmaa ettevõtete igakuiseid andmeid.

Uurijad jõudsid järeldusele, et põhiline osa neist kaotustest on seotud just nendesamade sanktsioonidega ja mitte Venemaa poolt vastumeetmena kehtestatud toidukaupade embargoga. Niisiis, 78,1% kogu Euroopa riikides saamata jäänud tulust on seotud kaupadega, mis ei sattunud Venemaa toiduembargo alla.

Kõige rohkem kannatas Euroopa majandus — 76,7% kõikidest EL-i riikide poolt kantavatest kahjudest tulenevad piirangutest kaubavahetusele Venemaaga. Kahjude poolest on liidripositsioonil Saksamaa, kes kaotab absoluutarvestuses iga kuu kohta üle 832 miljoni dollari. Järgneb Ukraina, kaotades 450 miljonit dollarit. Teised suured mängijad kannatavad märgatavalt vähem — Prantsusmaa osaks langeb 5,6% kõigist kahjukandmistest, Suurbritanniale — 4,1%, USA-le — kõigest 0,4%.

Pärast seda, kui 2014. aasta augustis kehtestati sanktsioonid Venemaa vastu, on Euroopa kaupade tarnete maht Venemaale vähenenud keskmiselt 12,9% ja vene kaupade import Euroopa Liidu riikidesse — 24,9%. Seejuures kahanesid sanktsioonide alla langenud kaupade tarned ligikaudu 90%.

Eesmärk — tõmmata pidurit Venemaa majandusele

Igasuguste sanktsioonide eesmärk on avaldada survet riigi juhtkonnale, et sundida teda oma välis- ja/või sisepoliitilist kurssi muutma. Arvestus rajatakse sellele, et sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemine sunnib rahvastiku protesteerima presidendi, parlamendi või valitsuse sammude vastu. Niiviisi on sanktsioonide vahetu eesmärk alati — tekitada kahju riiklikule majandusele.

Venemaa vastu rakendati kahte tüüpi sanktsioone — isiklikke, mis olid suunatud konkreetsete poliitikute ja ärimeeste vastu, ja valdkondlikke, millega nähti ette piirangud koostööle konkreetsetes majandusharudes. Kui esimesed mõjutavad majanduse seisundit kaudselt ja marginaalselt, siis teised on suunatud otseselt selle kahjustamisele.

Valdkondlikud sanktsioonid Venemaa suhtes puudutavad rahandussüsteemi toimimist, teenuste osutamist nafta- ja gaasimaardlatele ning selle majandusharuga seotud ettevõtetele, aga ka sõjatööstuskompleksile. Seejuures on need meetmed kitsarinnalise ja jätkusuutmatu iseloomuga, märgib strateegilise kommunikatsiooni keskuse president Dmitri Abzalov: ütleme nii, et lääne ettevõtetele seatud keeld töötada Venemaa meresügavustes tegutsevates riiulifirmades ei puuduta töid riiulifirmades tervikuna ja põhimõtteliselt ei puuduta see töid Kaspial, mida ei loeta üldse mereks. Paljudel juhtudel on säärastest sanktsioonidest kerge mööda hiilida, mida paljud lääne kompaniid ka teevad.

„Kõik see tõukab mõttele, et nende sanktsioonide poliitilised sihid olid tegelikult kaugel tagaplaanil, peamine aga oli tõmmata pidurit Venemaa majandusele. Selles seisneski USA esmane huvi, millega ta oma äriettevõtete huvides püüdis rikkuda Venemaa kaubandus-majanduslikke suhteid Euroopaga. Kuid lõpptulemusena selgus, et keelud lõid kordades valusamalt Euroopa enese kui Venemaa pihta," ütleb Dmitri Abzalov.

Seejuures kindlustas Washington sanktsioone kehtestades ise oma tagalat — nii ei puudutanud piirangud sõjatööstuse toodangule tarneid USA-sse ei vene raketimootorite ega titaani osas Boeingu lennukikerede jaoks, samal ajal kui Prantsusmaa oli sunnitud enese kahjuks tühistama „Mistralide" müügilepingu. Tulemusena tekitasid USA algatatud sanktsioonid Euroopa majandusele palju olulisemat kahju kui ameeriklastele, märgib ekspert.

Äärmuslik näide — Saksamaa

Teistest Euroopa riikidest enam sai venevastaste sanktsioonide tõttu kannatada Saksamaa majandus.

„Saksamaal kaubavahetuse käive Venemaaga oli Euroopa riikide seas kõige suurem, seejuures kõrge lisandväärtusega kõrgtehnoloogiliste kaupade näol. Saksamaa oli Venemaal käivitanud mahukaid projekte, millest paljud on nüüd peatatud, kuna sanktsoonid keelavad teha teatud tehnoloogiavaldkondades koostööd Venemaaga. Saksamaa oli küllaltki pikka aega investeerinud vahendeid Venemaale, nagu ka Venemaa Saksamaale, ja selle omavaheliste sidemete süsteemi purunemine osutus Berliinile eriti valusaks," kinnitab rahvusvahelise ühiskondliku fondi „Eksperimentaalne loominguline keskus" asepresident Juri Bjalõi.

Ukraina kaotused Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu on märksa väiksemad kui Saksamaa omad, kuid tublisti suuremad kui kõigis teistes riikides kantud kahjud.

Tuleb välja, et Ukraina huve kaitstes asetas Lääs ta hoopis tugevaima löögi alla — kusjuures algselt ei huvitanud Ukraina tegelik heaolu Läänes õieti kedagi. Talle oli määratud saada vaid „vahetusetturiks" suures geopoliitilises mängus Venemaa vastu, usub analüütik.

Olukord paistab seda dramaatilisem, et olemata EL-i liige, ei ole Ukrainal olnud kohustust rakendada sanktsioone Venemaa vastu — see oli Kiievi vabatahtlik initsiatiiv. Mis lõpptulemusena läks riigile küllalt kalliks maksma.

Mis puudutab USA-d, kes kannatas oma algatatud sanktsioonide läbi otseselt kõige vähem, siis paistab olukord hoopis teisiti, kui võtta arvesse mitte ainult majanduslikke, vaid ka poliitilisi kaotusi, meenutab Dmitri Abzalov. Sest paljud Obama administratsiooni viimase aasta-paari ebaõnnestumised geopoliitilisel areenil on otseses seoses ning tulenenud vastasseisust Kremliga. Vahest kõige eredam näide on Valge Maja poliitika tegelik läbikukkumine Süürias, kus initsiatiiv läks otse tema silme ees üle Venemaa kätte, nendib ta.

Sanktsioonid aitasid Venemaa pankadel vastu pidada

Juri Bjalõi hinnangul ei ületa Venemaale lääneriikide sanktsioonidest põhjustatud kahjumid 7-8 miljardit dollarit aastas. Dmitri Abzalovi hinnangul — 4-5 miljardit dollarit. Vähe sellest, leiab ta, mõneski suhtes on Venemaa sanktsioonidest koguni võitnud.

„Piirangud ei lasknud Venemaa ettevõtetel võtta suuri laene, mis rubla kursi languse ajal oleks võinud kukutada nad põhjatusse võlakuristikku. Õnneks seda ei juhtunud," toob Dmitri Abzalov näite.

Kuid Venemaa peamine võit seisneb eksperdi arvates selles, et, olgugi läbi vigade, komistustest „muhke" kogudes, on riik lõppkokkuvõttes siiski suutnud muuta oma majanduspoliitikat ja hakanud arendama oma toodangut — nii põllumajandussektoris kui ka paljudes teistes valdkondades.

Igatahes rääkida sellest, et lääneriikide sanktsioonid Venemaa suhtes on kasvõi mingilgi määral oma eesmärgid saavutanud, ei tasu — selles on mõlemad analüütikud ühel meelel.

„Vaevalt see saakski teisiti olla — kogu uusim ajalugu näitab, et mistahes riigi poliitikat sanktsioonide abil muuta ei õnnestu. Nii oli Kuubaga, kes elas üle palju aastaid kestnud sanktsioonid. Nii oli Iraaniga. Nii oli omal ajal Hiinaga. Seda juba küllaltki rikkalikku kogemust arvestamata jätta oli vähemasti lühinägelik," ütleb Dmitri Abzalov kokkuvõtteks.

 

 

124
Samal teemal
Obama: USA ja EL-i Vene-sanktsioonid jäävad
Hollande: Venemaas ei tohiks näha ohtu, vaid partnerit