Brexiti järel haihtus kokku aktsiaturu kapitalisatsioonist ühe päevaga 2 triljonit USA dollarit.

Brexit ei ole katastroof

26
(Uuendatud 08:57 28.06.2016)
ELi lagunemist pole vaatamata mõnede pessimistide hirmutamisele siiski oodata. Pigem võib Euroopa Liit kogu protsessist väljuda senisest tugevamana, sest Brexitist võib ELis saada suuremate reformide katalüsaator.

TALLINN, 28. juuni — Sputnik. Ühendkuningriigi referendum ELi liikmelisuse üle tõi kõigi jaoks ootamatu tulemuse. Kuigi avaliku arvamuse küsitlused näitasid tasavägist seisu, eeldasid nii kihlveokontorid kui enamik turuosalisi, et britid hääletavad Euroopa Liitu jäämise poolt.

„Neljapäeval, kui hakkasid ilmuma esimesed tulemused, tundusid ka need viitavat jääjate võidule, mis tõi turul kaasa osturalli, kus kõik võtsid sisse positsioone
eeldusega, et otsus tuleb ELi jäämise kasuks. See positsiooniralli muutis reaktsiooni referendumi tegelikule tulemusele palju valulikumaks, kui see muidu oleks olnud," räägib Nordea Baltikumi investeerimise- ja säästmise toodete juht Anton Skvortsov.

Tema snul tõi referendumi ootamatu tulemus reedel maailma finantsturgudel kaasa drastilised sündmused. Suurima liikumise tegi loomulikult läbi naela kurss, mille väärtus jõudis neljapäeval selle aasta rekordini ja kukkus seejärel tasemele, millest madalamal oli nael viimati aastal 1985. Euroopa aktsiate väärtus langes ligi 10% ning suurim kannataja oli pangandussektor. Kukkusid ka USA ja Aasia aktsiate hinnad, kuid vähemal määral. Kokku haihtus aktsiaturu kapitalisatsioonist ühe päevaga kaks triljonit USA dollarit, mis tähendab, et tegu on ajaloo seni suurima massmüügiga.

Langusse läks ka toorainete, sh nafta hind. Tänu tootluse kahanemisele on paremini läinud valitsuste võlakirjadel.

„Arvestades otsuse reaalmõju maailmamajandusele ja konkreetsetele turgudele, paistavad reedesed sündmused selgelt ülereageerimisena. Seetõttu oleme tõenäoliselt turgude halvima potentsiaalse reaktsiooni juba ära näinud ning korrektsioon peaks toimuma jooksva nädala lõpuks," ütles Skvortsov.

Seda hinnangut toetab ka EList lahkumise protsessi suhteliselt pikk kestus — vähemalt kaks aastat alates hetkest, kui Ühendkuningriik vastava avalduse esitab, mille jooksul jääb Suurbritannia ikka ELi liikmeks. Lisaks ei ole Ühendkuningriigi väljumine siiski sajaprotsendiliselt kindel, sest nädalavahetusel toimunud arutelud viitavad võimalusele uuteks läbirääkimisteks ning esitatud on ka petitsioon kordusreferendumi korraldamiseks.

„Isegi kui eeldada, et Ühendkuningriik tõesti EList lahkub, on järsu majanduslanguse või finantskriisi kaasnemise tõenäosus väga väike. Suurim on mõju Suurbritanniale endale, kus ebakindlus vähendab uusi investeeringuid ja mõned töökohad võivad liikuda Londonist ELi. Samas muudab naela kursi suur langus Ühendkuningriigis toodetud kaubad märkimisväärselt odavamaks, tuues kasu eksportööridele ja leevendades seetõttu negatiivset mõju," on veendunud analüütik.

Ülejäänud Euroopas kahjustab Brexit tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ja võib teisel poolaastal pisut majanduskasvu aeglustada. Üleeuroopalist majanduslangust pole siiski oodata. Mõju ülejäänud maailmale on veelgi väiksem. Lisaks on maailma suuremad keskpangad Brexiti puhuks hädaolukorrakavad koostanud ja on seega tegutsemiseks ja toetavateks meetmeteks valmis.

„Praegune peamine risk on eelkõige poliitiline, sest ka teistes ELi riikides koguvad populaarsust natsionalistlikud liikumised ning mõnes riigis võib tekkida soov samuti referendum läbi viia. ELi lagunemist pole vaatamata mõnede pessimistide hirmutamisele siiski oodata. Pigem võib Euroopa Liit kogu protsessist väljuda senisest tugevamana, sest Brexitist võib ELis saada suuremate reformide katalüsaator," ütles Anton Skvortsov.

Tema sõnul ei ole kokkuvõttes Brexit katastroof, kuigi turu esmane reaktsioon võib sellise mulje jätta.

 

 

26
Teema:
Lõputu Brexit (82)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega