Sisenõudluse kasvu toetab ka 2016. aastal kõige rohkem eratarbimine.

Rahandusministeerium langetas majanduskasvu prognoosi

370
(Uuendatud 10:57 05.04.2016)
Rahandusministeerium vähendas värskes majandusprognoosis Eesti tänavuse majanduskasvu ootuse 2 protsendile, sügisel ootas ministeerium veel 2,6-protsendilist majanduskasvu.

TALLINN, 5. aprill — Sputnik. Järgmisel aastal ootab rahandusministeerium Eestile 3-protsendist majanduskasvu, sügisel oli ootus veel 3,4 protsenti. 2018. aastal kiireneb majanduse kasv 3,3 protsendini, langedes seejärel taas 3 protsendile ning 2020. aastal 2,8 protsendile.

Peamiselt on ministeerium prognoosi allapoole korrigeerinud Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite — Soome ja Venemaa kasvuväljavaadete halvenemise tõttu. Ekspordi kasv taastub käesoleval aastal ja kiireneb järgnevatel aastatel järk-järguliselt ning kooskõlaliselt ekspordipartnerite majanduskasvuga, teatas BNS. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema.

Sisenõudluse kasvu toetab ka 2016. aastal kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo aeglustub eelneva aastaga võrreldes. 2017. aastal peaks eratarbimise reaalkasv aeglustuma veelgi palgakasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, kuid edaspidi võib oodata tarbimise kasvutempo mõningast tõusu.

Ministeerium ootab tänavu tarbijahindade 0,3-protsendist kasvu, mis järgmisel aastal jõuab 2,7 protsendini. Sügisel oli ootus tänavu 2-protsendiseks kasvuks ja tuleval aastal 2,9 protsendiseks tarbijahindade kasvuks. 2018. aasta ootus on 2,9 protsenti, 2019. ja 2020. aastal 2,8 protsenti.

Kui selle aasta esimesel poolel veavad hinnalangust energiatooted, siis aasta teisel poolel hakkab energia komponendi negatiivne panus taanduma, tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise. Alates järgmisest aastast võib oodata nafta ülepakkumise järk-järgulist taandumist ja maailmamajanduse tugevnemist ning seeläbi ka toorainete kallinemist, mistõttu välistegurite mõju inflatsioonile edaspidi suureneb. Kaudsete maksude mõju tarbijahindadele on suurim 2017. aastal, kui see ulatub 0,9 protsendini.

2016. aastal võiks investeeringute kasv ministeeriumi prognoosi kohaselt ületada 2 protsenti ning mõne aasta jooksul kiireneda 5 protsendini, kuid selle eelduseks on praeguste kasvuprognooside täitumine Eesti ekspordipartnerite osas.

Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist 2016. aastal. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa impordilanguse pidurdumine; teiste kaubanduspartnerite panus suureneb tagasihoidlikumas ulatuses. Eksport kasvab sel aastal 1,6 protsenti, mis saab olema väiksem kui välisnõudluse suurenemine. Tegu on globaalsete, Eesti majanduskeskkonnast sõltumatute ebasoodsate teguritega, mis mõjutasid oluliselt kaupade väljavedu ka eelmisel aastal.

Alates 2017. aastast hakkab globaalne majandusaktiivsus paranema ning seeläbi toob kaasa ka kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise. Ekspordi kasv kiireneb sarnases tempos välisnõudlusega, ulatudes 2017. aastal 3,8 protsendini ning 2018. aastal 4,5 protsendini.

Ministeerium prognoosib tööpuuduse suurenemist tänavu 6,6 protsendini. Hõive määr on Eestis ajalooliselt kõrgeim — 65,2 protsenti, mistõttu seab see piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Seetõttu ootab ministeerium hõivatute arvu vähenemist tööealise rahvastiku kahanemise tõttu.

Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk on tänavu 0,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Peamiseks puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad kogu prognoosiperioodi jooksul prognoositavalt defitsiiti. Keskvalitsuse nominaalset puudujääki põhjustavad põlevkivisektori raskuste tõttu vähenevad dividenditulud ja keskkonnatasud. Puudujääki vähendavad pensionikulude prognoosi vähenemine ning maksutulude kiirem kasv otseste maksude parema laekumise tulemusel.

2017. aastal suureneb valitsussektori eelarvepuudujääk 0,5 protsendini SKP-st, kuna keskkonnatasude langus süveneb veelgi ning aeglustub ka maksutulude kasv. Samuti kahekordistub kohalike omavalitsuste prognoositav defitsiit tulenevalt valimistega kaasnevast investeerimismahtude kasvust. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist ning jõudmist prognoosiperioodi lõpuks ehk 2020. aastaks 0,8-protsendisesse ülejäägini SKP-st.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tänavu 0,3 protsenti SKP-st, tuleval aastal kahaneb see 0,1 protsendile SKP-st ning 2018. aastal jääb puudujääki.

2016. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,2 protsenti SKP-st, mis on 0,7 protsendi võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2015. aastaga kasvab kiiresti aktsiisitulu määrade tõstmise tõttu ning ka käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumise kasv ületab SKP kasvu, mida korrigeeriti allapoole eelmise prognoosiga võrreldes.

Aastatel 2017-2020 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 33,4 protsenti SKP-st, langedes 2020. aastaks 33,3 protsendile SKP-st.

Käesoleval ja järgnevatel aastatel valitsussektori võlakoormus protsendina SKP-st suureneb, ulatudes selle aasta lõpuks prognoosi kohaselt 9,8 protsendini SKP-st ning prognoosiperioodi lõpuks 2020. aastal 9,1 protsendini SKP-st.

 

370