Tööjõu tootlikkuse suurenemist ületava tööjõukulude kasvuga võib kaasneda konkurentsivõime vähenemine.

Edu majanduse struktuursete probleemide lahendamisel

18
(Uuendatud 11:19 09.03.2016)
Euroopa Komisjoni avaldatud hinnangu kohaselt ei esine Eestis vaatamata kiirele palga- ja eluasemehindade kasvule makromajanduslikku tasakaalustamatust; majanduse tasakaalustamisel teevad edusamme ka teised liikmesriigid.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Möödunud aasta novembris otsustas Euroopa Komisjon, et 18 liikmesriigi, sealhulgas Eesti puhul on vaja põhjalikku analüüsi, et hinnata, kas neil esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust. Eesti puhul peeti peamisteks makromajanduslikeks riskideks kiiret palga- ja kinnisvarahindade kasvu, teatas BNS.

Tööjõu tootlikkuse suurenemist ületava tööjõukulude kasvuga võib kaasneda konkurentsivõime vähenemine. Samas peaks prognoositava tootlikkuse suurenemise ja reaalpalkade kasvu aeglustumise taustal ka tööjõukulude kasv aeglustuma. Komisjoni otsuse kohaselt Eestis makromajanduslikku tasakaalustamatust ei esine.

Eluasemehinnad on Eestis jõuliselt kasvanud, samas on see kookõlas sissetulekute suurenemise ja kasvava nõudlusega. Eluasemete pakkumine peaks edaspidi kohanema taastuva nõudlusega. Hindade edasine kasv võib siiski ohustada reaalmajandust ja sellele tuleb tähelepanu pöörata.

"Euroopa Liidu majandus elavneb jätkuvalt ja paljud liikmesriigid on saavutanud edu majanduse struktuursete probleemide lahendamisel. Eelmise aastaga võrreldes on sel aastal tasakaalustamatusega riike vähem. Probleeme esineb aga endiselt ja need võivad muuta mitu liikmesriiki haavatavaks. Majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks on vaja struktuurireforme kiirendada," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel.

Makromajanduslik tasakaalustamatus esineb Hispaanias, Iirimaal, Madalmaades, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias ja Soomes. Ülemäärane tasakaalustamatus esineb Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Portugalis ja Prantsusmaal.

Komisjoni koostatud analüüse hakkavad arutama liikmesriigid. Märtsis ja aprillis korraldab komisjon liikmesriikidega täiendavaid kahepoolseid kohtumisi ning aprillis peaksid liikmesriigid esitama riiklikud reformikavad ja stabiilsusprogrammi aruanded. Neile allikatele toetudes esitab komisjon kevadel ettepanekud uuteks riigipõhisteks soovitusteks, käsitledes peamisi lahendamist vajavaid probleeme ning andes suuniseid eelarvepoliitika kujundamiseks.

18