Eesti Rahvusmeeskoori juht Indrek Umberg

Indrek Umberg: meie koor on esimesena Eestis pälvinud Grammy auhinna

(Uuendatud 18:23 23.11.2019)
Eesti Rahvusmeeskoor, mis on Eesti visiitkaardiks, sai 75-aastaseks. Koorikollektiivi juht Indrek Umberg vastas sel puhul Sputnik Eesti küsimustele.

TALLINN, 23. november — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. 1944. aastal loodud Eesti Rahvusmeeskoor tähistas oma juubelisünnipäeva. Sputnik Eestile antud intervjuus meenutas kollektiivi juht koori loomislugu ja kõneles koorilauljatest ning viimatistest külalisesinemistest.

Эстонский национальный мужской хор
© Фото : из архива хора
Eesti Rahvusmeeskoor

Eesti Rahvusmeeskoori praegune juht ise on endine koorilaulja, kes laulis kooris 10 aastat. Viimased 12 aastat on Umberg koori tegevust juhtinud.

Tema sõnul on laulda mõnes mõttes kergem kui juhtida. Puhkepäevi tal praegu õieti polegi. Juht lahendab kõige erinevamaid ülesandeid alates eelarve ja külalisesinemiste graafiku koostamisest ja lõpetades transpordi korraldamise küsimustega.

Eesti muusika uhkus

"Eesti Rahvusmeeskoor on riigi rahalisel toetusel tegutsev kutseline kollektiiv. Koorilauljad käivad proovides samaviisi nagu tööl," märkis Umberg.

Директор Национального мужского хора Эстонии Индрек Умберг
© Фото : Eesti Rahvusmeeskoor
Indrek Umberg

Venemaal on samuti olemas kutseline, Aleksandrov-nimeline koor, kuid see on sõjaväe kollektiiv. Samalaadne koor on Prantsusmaal. Ka ungarlastel on oma kutseline meeskoor, ent see esitab üksnes rahvamuusikat.

Meeskoori asutas läinud sajandi 40. aastatel loodud eesti koorijuht Gustav Ernesaks. Umbergi sõnul tahtis Ernesaks luua nimelt kutselise meeskoori, kuna sega- ja kammerkoore on maailmas küllaga.

"Aeg on kinnitanud Ernesaksa valiku õigsust. Me reisime kõikjal ringi, laulame nii a capella kui ka sümfooniaorkestri saatel, esitame teoseid, mida teised koorid ei suuda ette kanda, nagu selleks on näiteks Šoštakovitsi 13. sümfoonia," lausus Umberg.

Скульптура Густава Эрнесакса на Певческом поле в Таллинне
© Foto : © EV100
Gustav Ernesaksa skulptuur Tallinna lauluväljakul

Eesti Rahvusmeeskooris austatakse oma looja mälestust – Ernesaksa teosed kuuluvad kindlalt koori kontserdirepertuaari. Möödunud aastal koostas koor Ernesaksa 110. sünniaastapäevaks kogu kava tema teostest ja käis sellega kogu Eesti läbi.

Koorilauljad on tõelised professionaalid

Kooris on 49 lauljat, kellest nii mõnegi kohta saab öelda, et nad kuuluvad muusikadünastiaisse. Näiteks praegune koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja on tuntud eesti koorijuhi, omal ajal Eesti Rahvusmeeskoori juhtinud ja juhatanud Ants Üleoja poeg.

Kooris laulab niihästi eestlasi kui ka venelasi, on ka üks ukrainlane ja üks lätlane. Kunagi laulsid seal hiinlane ja jaapanlane. Enamikul Eesti Rahvusmeeskoori lauljatest on muusikaline eriharidus.

Repertuaaris on palju erineva raskusastmega kontserdikavu. Koor esitab nii klassikat kui ka kaasaegset muusikat – on eri riikides elavaid heliloojaid, kes kirjutavad muusikat just otseselt Eesti Rahvusmeeskoorile.

Директор Эстонского национального мужского хора Индрек Умберг
© Sputnik / Вадим Анцупов
Indrek Umberg

"Meie lauljad peavad palju oskama ja suutma. Kui varem töötati näiteks ühe kava kallal kaks kuud, siis nüüd kulub neil selleks kaks nädalat. Hooaja jooksul esitab koor keskeltläbi 30 erinevat kontserdikava, mille hulgas on ka kunagi varem ette kantuid," ütles Umberg.

Oh teed ja rajad

Hooaja vältel annab Eesti Rahvusmeeskoor 50–60 kontserti. Lauldakse paljudes riikides, erinevatel kontinentidel, teistest kultuuridest publiku ees. Viimasel ajal käiakse üsna sageli Aasias. Läinud aastal, näiteks, laulis koor Hongkongis, Singapuris, Pekingis ja 2020. aasta aprillis sõidetakse taas Hiinasse.

Eesti Rahvusmeeskoor on ka Venemaal küllalt sagedane külaline. Hoolimata keerulistest poliitilistest suhetest Eesti ja Venemaa vahel esineb kollektiiv Peterburis ja Moskvas ikka suure eduga.

"Meil on selle üle väga hea meel. Venemaal on eriline publik – haritud, soojalt vastuvõtlik. Koorilauljad ütlevad, et tahaksid võimalikult sagedamini Venemaal käia. Praegu valmistamegi koostöös Venemaa osapoolega ette suuri ühisprojekte. Sellistel puhkudel kipub tekkima rahalisi raskusi, mistõttu ringreisi korraldamine pole just lihtne," tunnistas koori töökorralduse juht.

Nõukogude ajal sõitis Eesti Rahvumseeskoor palju mööda Nõukogude Liitu. Lauljatel oli omaette vagun, kus nad lausa elasid – vahel terve kuu või kaks. "Elu ratastel. Siis viskasid koorilauljad nalja, öeldes, et Tallinnaski tuleks kontserdisaali juurde vagun paigutada," meenutas Indrek Umberg.

Ameerika-sõidu lugu ja värsked heliplaadid

Eesti koor laulab paljudes keeltes – gruusia, armeenia, ladina, kreeka, läti, soome, vene keeles. Ükskord, nagu Umberg jutustas, kutsuti dirigent Eri Klas Ameerikasse sümfooniakontserte dirigeerima. Kavas olid teosed koos kooripartiiga ja Klas tegi ettepaneku meie kollektiiv Ameerikasse viia.

"Ameeriklased vastasid, et see läheks liiga kulukaks, ja soovitasid kaasata mingisuguse ameeriklaste laulukoori. Selle peale kostis Klas, et olgu, võib küll, aga sel juhul tuleb laulda ühel õhtul läti keles, teisel soome ja kolmandal vene keeles. Selliseid koore Ameerikas ei leitud ja me sõitsimegi," pajatas Umberg.

2020. aasta jaanuaris alustab meeskoor Klassikaraadios uut salvestushooaega. Just äsja ilmus RAM-il Soomes CD Sibeliuse "Kullervo" salvestisega ning paari päeva eest nägi ilmavalgust heliplaat eesti rahvamuusikaga.

"Olgu öeldud, et kunagi salvestasime ka Eestis elava vene helilooja Galina Grigorjeva loomingust," lisas Indrek Umberg.

Otseselt oma juubeli tähistuseks on kooril valminud kontserdikava, mis on juba Tallinnas ette kantud ning ees seisab esinemine Jõhvis(30. novembril).

Lugege lisaks:

Tagid:
Grammy, sünnipäev, kultuur, Indrek Umberg, Eesti Rahvusmeeskoor
Samal teemal
Venemaa saatkond: Tallinnas ei nähta positiivseid muutusi ELi ja Venemaa suhetes
Noodid teel: pianist Tanel Joamets annab kontserte üle Venemaa
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega