Režissöör Arvo Iho

Režissöör Arvo Iho: ameeriklastelt tuleb õppida meisterlikkust, venelastelt aga vaimu

36
(Uuendatud 19:33 01.11.2019)
Tuntud filmirežissöör Arvo Iho rääkis Sputnikule, kuidas Eestis suhtutakse Vene filmikunsti ja miks algajatel kineastidel ei maksa pimesi kopeerida ameerikalikke võtteid.

TALLINN, 2. november — Sputnik, Lev Rõžkov. Moskvas toimub SRÜ riikide rahvusvaheline filmifestival Moskovskaja Premjera (Moskva Esilinastus), millest võtavad osa 14 endise NSV Liidu vabariigi esindajad. Žürii esimeheks sai Eesti režissöör, Andrei Tarkovski õpilane Arvo Iho. Intervjuus Sputnikule rääkis ta taoliste ürituste vajalikkusest ja sellest, kuidas Eestis suhtutakse Vene filmidesse.

"Ikkagi on tohutu suur väärtus sellel, et minu kõrval on professor Kõrgõzstanist, spetsialistid Gruusiast ja Aserbaidžaanist. Kui loovisikud ei kohtu vastasseisu, vaid vastastikuse huvi pärast, loob see viljaka pinnase ideede võrsumiseks. Annaks Jumal, et me saaksime suhelda tseremoonitsemata ja toita tõelist huvi üksteise vastu. Muide, ma sõitsin Tallinnast ära, aga meil algas seal Vene filmide nädal," märkis Iho.

Эстонский режиссер Арво Ихо
© Sputnik / Лев Рыжков
Režissöör Arvo Iho

Eestisse jõuab Venemaalt neli-viis filmi aastas, selgitas režissöör. Sellepärast korraldataksegi Vene filmide nädal, et tutvustada publikule uusi Vene linateoseid neid suurde levisse andmata.

"Paljud vaatajad ütlevad, et Vene filmides on säilinud inimlikkuse vaim. Seetõttu ongi Vene filmide nädal väga populaarne. Nii või teisiti leiab Vene film igal aastal piisavalt vaatajaid. Isegi dünaamiliselt arenev Hispaania film ei ole sama populaarne, ei kogu nii palju vaatajaid," ütles Arvo Iho.

Filmi “Issajev” lavastaja Sergei Ursuljak
© Фото : Андрес Эренпрейс

Andrei Tarkovski õpilane väljendas lootust, et sügav inimlikkus Vene filmist ei kao.

"Ma soovitan muidugi oma koolis näidata parimaid filme Venemaalt — ja mitte ainult sealt, vaid ka Kesk-Aasiast. Paljud noored arvavad, et tuleb jälgida ameeriklasi ja teha kõike nii nagu teevad nemad. Ei tule! Nendelt tuleb õppida meisterlikkust, aga inimlikku vaimu tuleb ammutada Venemaalt," märkis Iho.

Eesti režissöör on vene näitlejatega edasi töötanud ka pärast NSV Liidu lagunemist. "2007. aastal tegin oma viimase filmi "Karuzmari". Ma lausa armusin vene näitlejatesse. Käime ikka veel üksteisel külas."

Кадр из фильма Кружовник
© Фото : ООО Протел (2006)
Kaader filmist "Karuzmari"

"Karuzmarja" (Кружовник) peetakse üldse väga venepäraseks filmiks. Ükskord rongis hakkas üks vene tädike mulle rääkima, et ta on vaadanud suurepärast Vene filmi "Karuzmari". Mina pidasin peenikest naeru," jutustas filmi autor.

Rahvusvaheliseks on kujunenud ka Arvo Iho asutatud Balti Filmi- ja Meediakool (Baltic Film and Media School, BFM). Seal õpib mitusada tudengit 35 riigist.

"Põhimõte on selline, et ma panen meie filmitiimid kokku eri rahvusest üliõpilastest, sest just tänu sellele toimub vastastikune rikastumine. Õppetöö toimub meil põhiliselt inglise keeles. Ometi tuleb vahel rääkida vene keelt, sest meile tuleb õppima noori Ukrainast, Venemaalt, Moldovast," rääkis režissöör. "Neil on alguses raske inglise keeles õppida. Aga sellest pole midagi! Aastakese pärast lobisevad nad päris hästi!"

SRÜ rahvusvahelisel filmifestivalil Moskovskaja Premjera, mis toimub Moskvas 29. oktoobrist 3. novembrini, osaleb kineaste Aserbaidžaanist, Valgevenest, Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Armeeniast, Moldovast, Venemaalt, Usbekistanist, Ukrainast, Tadžikistanist, Gruusiast, Lätist, Leedust ja Eestist. Peaaegu kõik konkursikavadesse kuuluvad filmid linastuvad Venemaal esmakordselt.

Lugege lisaks:

36
Tagid:
Arvo Iho, kultuur, režissöör, film, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Spioonifilmi "O2" võtted
Christopher Nolani filmivõtted Tallinnas
Valmis Eesti laskurkorpusele pühendatud film
Tallinnas avati Vene filmide nädal
Jurist: "Jokri" autorid petsid vaatajaid