Kirjanik Jevgeni Lukin, poeet Aleksandr Ahmatov ja publitsist Roman Kruglov (vasakult paremale)

Peterburi kirjanikud: meie juurde on ikka tuldud ennast teostama

103
(Uuendatud 19:26 01.10.2019)
Sündmustesarja "Peterburi kohtumised Tallinnas" raames esitlesid Peterburi poeedid ja proosakirjanikud artiklite ja esseede kogumikku "Teel üksteise poole Peterburi-Tallinn". Teose esitlus toimus Tallinna Raekojas Peterburi delegatsiooni kohtumisel Tallinna juhtidega.

TALLINN, 1. oktoober — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Pärast kohtumist Tallinna Raekojas käisid Peterburi kirjanikud Sputnik Eesti pressikeskuses, kus räägiti kogumiku sisust ja Neevalinna kaasaegsest kirjanduselust.

Luuletaja ja prosaist Jevgeni Lukin ütles, et kogumik on pühendatud 1999. aastast peale toimunud "Peterburi kohtmiste" 20. aastapäevale tugevdamaks Eesti ja Venemaa põhjapoolse pealinna kultuurisidemeid.

Писатель Евгений Лукин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Luuletaja, proosakirjanik, kirjastaja ja ajakirja "Severnaja Avrora" peatoimetaja Jevgeni Lukin

Kogumikus, mis hõlmab õige mitmekesiseid lugusid, on juttu mitte ainult Tallinnast, vaid ka teistest Eesti paikadest. Samal ajal tutvustab see kogumik lugejale Peterburi ja Eesti autoreid.

"Ennekõike tahaksin ma esile tõsta Irina Belobrovtseva ja Aurika Meimre tööd "Eesti" Peterburi: Peterburi 20. sajandi eesti kirjanduses". See võimaldab meil näha, kuivõrd sügavad on vastastikused kultuurisidemed Peterburi kui Vene impeeriumi pealinna ning Eesti ja Tallinna vahel," lausus Lukin.

Järgmine artikkel, mille pressikeskuse külaline esile tõstis, kannab pealkirja "Eestlased Peterburi Ülikoolis". Selle autor Sergei Tambi kõneleb Eesti eliidist, mis revolutsioonieelsel ja nõukogude ajal Peterburis/Leningradis välja kujunes. Selleks eliidiks on eesti teadlased, juristid, etnograafid.

Nõukogude spordilegend, 1972. aasta olümpiavõitja Jüri Tarmak on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna.

Lukin jagas oma mälestusi, mis on seotud Jüri Tarmakuga. 1970. aastate lõpul töötas Lukin üleliidulise ajakirja Kostjor korrespondendina ning selle toimetuses tärkas mõte luua üleliiduline laste kõrgushüppeklubi.

Klubi sai nimeks Kuznetšik, Lukinile langes klubi sekretäri rolli, spordiklubi presidendiks aga sai Jüri Tarmak. "Igal aastal toimusid Leningradis Kuznetšiku üleliidulised laste spordivõistlused ning mina töötasin koos Tarmakuga otseselt nende korraldamise kallal," ütles Lukin.

Leningradi eestlased

Seesama autor Sergei Tambi tutvustab oma teises artiklis "Leningradi eestlane" lugejale oma nimekaimu, kunstnik Vladimir Tambit, kes sündis 1906. aastal Peterburis ja sai suurepärase kunstihariduse.

Vladimir Tambi kuulus nende kümmekonna raamatugraafiku hulka, kes 1920.–1930. aastail kujundasid Samuil Maršaki juhendamisel kirjastatud lasteraamatuid, mille autoriteks olid lastekirjanduse klassikud Vitali Bianki, Boriss Žitkov jt.

Pärast sõda sattus kunstnik Eestisse, kus ta mõnda aega töötas. Hiljem aga palus end Leningradi tagasi saata ja töötas seal samal erialal edasi.

Erilist tähelepanu osutas Lukin Elga Klimberg-Vilbergi sõjamälestustele. See daam elab Peterburis, olles Peterburi Eesti Kultuuriseltsi folkloorirühma Nevo aktiivne liige.

"Kogumikus on avaldatud ka humoorikas hümn, mille ta on sellele folkloorirühmale kirjutanud," ütles Lukin. Lisaks mainis Lukin kogumikus avaldatud Peterburi poeetide luuletusi, mis on pühendatud Tallinnale.

Neevalinna tänapäevane kirjanduselu

Peterburi kirjanduselust kõneldes juhtis luuletaja ja kriitik Aleksei Ahmatov tähelepanu kirjandusalmanahhile "Molodoi Peterburg" ("Noor Peterburi") ja samanimelisele preemiale, millega pärjatakse peamiselt noori luuletajaid ja proosakirjanikke.

"On ka nominatsioon "Legendid", millega tunnustame neid, kes on pühendanud oma elu noorte kirjanike kasvatamisele. Niiviisi püüame traditsioone säilitada ja edendada. Võistluse geograafiline haare on ulatuslik, sellest võivad osa võtta ka Eesti autorid," ütles Ahmatov.

Поэт Александр Ахматов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Luuletaja, kriitik ja almanahhi "Molodoi Peterburg" toimetaja Aleksei Ahmatov

Veel üks projekt kannab nimetust "Tundmatu Peterburi". Sellegi raames leiab aset võistlus, millest kõik soovijad saavad osa võtta. Võistluse eesmärgiks on pajatada midagi Peterburist seni teadmata olevat. Parimad teosed jõuavad kogumikku.

Venemaa Kirjanike Liidu sekretär, luuletaja Roman Kruglov, kes on ühtlasi õppejõud Peterburi filmi- ja televisiooniinstituudis, kõneles Peterburis korraldatavast uuest festivalist "Luulekunst. Filmikunst", mis keskendub veebivõrgus moodi tulnud suundumusele – luule ekraniseerimisele.

Internet on edendanud huvi kirjanduse vastu kasvõi sellega, et on andnud tõuke amatöörluse puhangule. Samaviisi, nagu seoses pildistamistehnika odavnemisega on ilmunud arvukalt fotosid, nii on tekkinud ka rohkesti kirjanikke, kes on võlutud võimalusest oma loomingut veebivõrku postitada.

Публицист Роман Круглов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Luuletaja, Venemaa Kirjanike Liidu sekretär Roman Kruglov

"Festivalil osalejad filmivad üles midagi, mida võiks nimetada luuleklippideks. Tänavu on see festival pühendatud kahele juubelile – Puškini ja Ahmatova omale. Festivalil osalevate luuletajate parimad värsid saavad samuti ekraniseeritud," lausu Kruglov.

Ta kutsus Eesti luuletajaid üles ka oma loomingut filmi-ja teleinstituudi juures tegutseva kirjandusseltsi poolt üllitatavas kogumikus avaldama.

Nagu iga teinegi maailmalinn, nii meelitab Peterburi kokku talente kogu maailmast ja isegi kui nad hiljem oma kodumaale tagasi lähevad, jääb killuke nende hingest ometigi Neeva kallastele.

Loe lisaks: 

103
Tagid:
Sputnik Eesti pressikeskus, kultuur, Tallinn, Peterburi
Teema:
Sputnik Eesti pressikeskus (47)
Samal teemal
Peterburi kohtumised Tallinnas
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega