Filmirežissöör Oleg Bessedin

Valmis Eesti laskurkorpusele pühendatud film

71
(Uuendatud 18:18 02.10.2019)
Eesti fašismist vabastamise 75. aastapäevale pühendatud Oleg Bessedini filmi "Sünnimaa vabastajad" ("Освободители родной Эстонии") hakatakse avalikkusele näitama juba üsna pea. Filmi režissöör rääkis linateose saamisloost Sputnik Eesti saates "Vaateratas".

TALLINN, 15. september — Sputnik, Vladimir Barsegjan. Filmil on omamoodi kollektiivne kangelane — 22. Eesti territoriaalne laskurkorpus, millest sai hiljem 8. Eesti laskurkorpus. Bessedini film räägib korpuse sõjateest konkreetsete sündmuste ja väekoondise koosseisu kuulunud inimeste saatuste kaudu.

Võitude ja kaotustega

See Punaarmee väekoondis moodustati 1940. aasta augustis sõduritest ja ohvitseridest, kes olid teeninud Eesti kaitseväes enne Eesti ühinemist NSV Liiduga. Üksuse keeruka ajaloo lehekülgedel leidub nii au kui ka häbi. 

Кинорежиссер Олег Беседин в программе Владимира Барсегяна Колесо обозрения
© Sputnik / Глеб Нечволодов
Režissöör Oleg Bessedin Vladimir Barsegjani saates "Vaateratas"
Pärast Suure Isamaasõja puhkemist asus korpus lahingutegevusse Saksa fašistlike anastajate vastu. Osa sõduritest ja ohvitseridest tegi seda kangelaslikult, kuid oli ka neid, kes deserteerusid ja läksid üle vaenlase poolele. Selles ilmnesid Eesti ühiskonna vastuolud ja komplikatsioonid perioodil, mil suhtumine Eesti astumisse NSV Liidu koosseisu ei olnud kaugeltki ühene. 
Üksuse formeerimisel pöörati suurt tähelepanu isikkoosseisu väljaõppele, mis hiljem tagas edu lahingutegevuses. Eriti kuulsad olid eestlastest suurtükiväelased, keda kaasati raskete lahinguülesannete täitmisele.

Võidutoojad

Selle Punaarmee rahvusväeosa koondportree ei koosne mitte ainult lahingu- ja rännakukaadritest, seal on ka konkreetsed inimesed, kellest tuleb eraldi rääkida. Filmi kangelasteks on Punatähe ordeni ja Isamaasõja II järgu ordeni kavaler Karl Ramus, Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri ja paljud teised veteranid. 

Venemaal paigaldati mälestusmärk Arnold Merile
© Фото : из личного архива Олега Константинова

Oma kangelasteo sooritas Arnold Meri 22. Eesti territoriaalse laskurkorpuse koosseisus Porhovi lähistel 17. juulil 1941 toimunud lahingus. Politruki asetäitja Meri suutis peatada rindejoonelt põgenevad punaarmeelased, organiseerida kaitse ja lüüa vaenlane tagasi.

Paremast käest, põlvest, puusast ja rinnast haavatuna ei lahkunud ta lahinguväljalt ega lasknud seda teha ka teistel. Sellega nurjas ta fašistide plaani murda läbi Porhovi–Dno maanteele ja hävitada korpuse staap.

NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi 15. augusti 1941 käskkirjaga anti Arnold Merile Saksa fašismi vastu rindel võideldes komandöri ülesannete täitmisel sooritatud kangelasteo eest Nõukogude Liidu kangelase aunimetus.

Film tutvustab ka teisi kangelasi, kelle nimed saab vaataja teada kinosaalis. Filmi tuleb tingimata vaadata, sest just nüüd, kui teatud jõud püüavad Teise maailmasõja tulemusi ümber mõtestada, on tõde tolle aja kohta inimestele sama vajalik kui õhk.

Filmi "Sünnimaa vabastajad" esilinastus Suure Isamaasõja veteranidele toimub 17. septembril Venemaa saatkonnas Tallinnas. 

Lugege lisaks: 

71
Tagid:
vabastamine, Arnold Meri, Eesti Laskurkorpuse veteranide ühing, film, Suur Isamaasõda
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (45)
Samal teemal
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
Jumindal mälestati Tallinna mereretke
Venemaa suursaadik õnnitles sõjaveterani juubeli puhul
Narva vabastamine oli võtmeoperatsiooniks hitlerlaste väljaajamisel kogu Baltikumist
Kedagi pole unustatud: Velikije Lukis austati langenud eestlaste mälestust