Andrei Stenini nimelise rahvusvahelise fotoajakirjanduskonkursi Grand Prix' pälvis Itaalia fotograaf Gabriele Cecconi

Stenini konkursi Grand Prix' pälvis itaallane, kelle ülesvõtted lausa kisendavad valust

39
(Uuendatud 16:09 11.09.2019)
Andrei Stenini nimelise rahvusvahelise fotoajakirjanduskonkursi Grand Prix' pälvis Itaalia fotograaf Gabriele Cecconi. Peapreemiaga sai ta pärjatud uskumatult tundelise fotosarja eest, mis kõneleb rohingjadest põgenike rängast saatustest.

TALLINN, 11. september — Sputnik. Ilmsiks sai Andrei Stenini nimelise viienda rahvusvahelise fotoajakirjanduskonkursi puänt – kõrgeima autasu pälvis Itaalia fotograaf Gabriele Cecconi. Grand Prix' laureaat kuulutati välja 10. septembril Moskva Riiklikus Ajaloomuuseumis toimunud pidulikul tseremoonial.

Samavõrd oluliseks tegelaseks on selles pildisarjas ka Bangladeshi lõunaosa maastikud, mis on selle väljarände läbi sattunud aegamisi hävimise äärele.

© Foto : Gabriele Cecconi, Stenincontest
Kaader fotoseeriaga "Hüljatud ja jalgealune maa"

Cecconi enda sõnul loodab ta, et konkursivõit annab talle võimaluse tuua "see lugu, mida on jutustanud omasilmsi pealtnägijad ja tolle loo tõlgendajad," nagu kirjutab RIA Novosti, suurema hulga inimesteni. Ta nentis ühtlasi, et "on tõeline privileeg saada võimalus võistelda teiste andekate fotograafidega meie noore ametikaaslase mälestuseks, kes oma töökohustusi täites surma sai.*

Nominatsioonide võitjad

Nominatsioonis "Päevauudised" pälvisid esikoha kaks tööd. Süüria päritoluga prantsuse fotograafi Sameer Al-Doumy teravapilguline ülesvõte "Ühest vastasseisust teise", kus kaamerasilma ette oli jäänud mees, kes võttis oma hoolde Damaskuse õhurünnakus haavata saanud tüdruku, ning USA ajakirjaniku Kitra Cahana fotokroonika "Migrantide karavan", mis jäädvustab Kesk-Ameerikast saabunud põgenikke USA ja Mehhiko piiril Tijuanas.

Сирийский юноша с раненым ребенком на руках после авиаудара
© Фото : Самир Аль Думи (Франция)
"Ühest vastasseisust teise". Süüria

Nominatsioonis "Minu planeet" hinnati parimaks tööks Lõuna-Aafriksa Vabariigi fotograafi Justin Sullivani foto "Lahkamine". Sellel on jäädvustatud Põhja-Botswanas elevandiluud jahtivate salaküttide poolt tapetud Aafrika elevant. Selle nomitsiooni fotoseeriate hulgas võttis võidu Venemaa fotograafi Aleksei Vassiljevi "Minu Jakuutia", kus autor on leidnud visuaalse vaste kodukandi rahule ja vaikusele.

Мамонт на парковке Музея Россия - моя история.
© Фото : Алексей Васильев (Россия)
Aleksei Vassiljevi töö "Minu Jakuutia"

Nominatsioonis "Sport" tunnistati parimaiks India fotograafi Ayanava Sil'i hetkejäädvustused veepallilahingust "Otsustav pealevise" ja venemaalase Aleksei Filippovi kaamerasilmaga talletatud fotokroonika laskesuusatajate tohutust eneseületusest keset võistluspinget - "Üksildane olümpiasportlane".

Французский биатлонист Мартен Фуркад соревнуется в индивидуальной гонке на зимних Олимпийских играх 2018 года в Пхёнчхане.
© Фото : Алексей Филиппов (Россия)
"Üksildane olümpiasportlane"

Nominatsioonis "Portree. Meie aja kangelane" võitsid esikoha Prantsusmaa ja Bangladeshi fotoajakirjanikud. Üksikfoto kategoorias pälvis võidu prantslase Francis Rousseau' foto "Naised Arugam Bay'st". Fotoseeriate seas osutus parimaks Bangladeshi fotograafi Mushfiqul Alam'i vormilt lakooniline ja seeläbi veelgi traagilisem "Piinade ajalugu" vägivalla ohvriks langenud rohingja naistest.

Первое серфинг-общество для местных женщин, созданное в стране, где всегда правил патриархат.
© Фото : Франсис Руссо (Франция)
"Naised Arugam Bay"st"

Laureaatide auhinnaliste kohtade ning eripreemiatega tunnustatud tööde täieliku nimekirjaga saab tutvuda konkursi ametlikul veebilehel.

Konkursist

Andrei Stenini nimeline rahvusvaheline pressifotokonkurss, mille korraldas rahvusvaheline teabeagentuur Rossija Segodnja Venemaa UNESCO Asjade Komisjoni egiidi all, on oma eesmärgiks seadnud noorte fotograafide toetamise ja avalikkuse huvi äratamise tänapäeva fotoajakirjanduse ülesannete vastu. See on andekatele, terastele ja kõigele uuele avatud noortele fotograafidele mõeldud areen, kus nad juhivad meie tähelepanu inimestele ja sündmustele meie kõrval.

2019. aastal said konkursi peamisteks meediapartneriteks uudisteportaal Vesti.ru ja ülevenemaaline riiklik telekanal Rossija-Kultura. Teabeagentuur ja raadio Sputnik on konkursi rahvusvahelised meediapartnerid.

Sputniku fotograaf Vadim Antsupov
© Sputnik / Александр Заболотный

Kõiki Sputnik Eesti materjale Andrei Stenini nimelise rahvusvahelise pressifotokonkursi kohta saate vaadata siit.

*Rossija Segodnja fotograaf Andrei Stenin hukkus 6. augustil 2014. aastal Donbassis töölähetusel viibides – autot, millega ta toimetuse ülesannet täitma sõitis, tulistati Donetski oblasti maanteel ja süüdati põlema.

Steninist sai neljas Venemaa ajakirjanik, kes Ukraina sõdurite lahingutegevuse läbi Donbassis tapeti. Tema surm tekitas suurt avalikku vastukaja.

Vene Föderatsiooni presidendi määrusega omistati Andreile postuumselt Vapruse orden ametiülesande täitmisel näidatud kangelaslikkuse eest.

Andrei Stenini nime kannab Venemaa ainus rahvusvaheline fotoajakirjanduse konkurss, mida korraldab igal aastal Rossija Segodnja (RT- Russia Today – toim.). See on Venemaal ainus rahvusvaheline platvorm, mis toetab noori fotograafe, tutvustades nende nimesid kogu maailmale.

Loe ja vaata lisaks: 

39
Tagid:
fotoajakirjandus, võitja, Itaalia, ajakirjandus, rahvusvaheline, Andrei Stenin, Andrei Stenini nimelise fotokonkurss
Teema:
Stenini-nimeline fotokonkurss (20)
Samal teemal
Stenini-nimeline fotokonkurss
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega