Aleksei Turovski näituse avamisel

Mikroni täpsusega: kuidas sünnib Aleksei Turovski graafika

80
(Uuendatud 15:45 30.07.2019)
Eesti loodushuvilistele on zooloog Aleksei Turovski hästi tuntud. Seekord aga astus tuntud teadlane rahva ette kunstnikuna ja seda Turovski loomingulist palet tunnevad vähesed.

TALLINN, 30. juuli — Sputnik, Irina Tihhomirova. Graafikanäituse "Zooantoloogia" avamine tõi kokku palju Turovski sõpru ja austajaid ning kohtumine kujunes, nagu alati, meeliköitvaks loenguks maakera loomariigist.

Enamikel teostel on kujutatud loomariigi tegelikke ja väljamõeldud tegelasi ning filosoofilise alatooniga sürrealistlikke kompositsioone, mis on inspireeritud osaliselt loomavaatlustest ja osalt mõtisklustest elu üle, enim aga nende teoste autori teaduslikust teadmuspagasist ja tõdemustest semiootika ja mütoloogia vallas. 

Sputnik Eesti küsis teadlaselt, mis on zooantoloogia. "Näituse pealkirja mõtles välja mu noorem poeg – tema on keskkonnaeetika magister, filosoof ja ta teab ontoloogiast koos gnoseoloogiaga minust palju rohkem. Mul polnud midagi niisuguse pealkirja vastu, kuna siin esindatu on süranimalism. "Loomalikud" stseenid, nähtused, meeleolud arenevad semiootilises kontekstis – ma olen ju semiootik," selgitas teadlane oma graafiliste lehtede teemapüstitust. 

Turovski on tuntud nii eesti- kui venekeelsete raadio- ja telesaadete autorina, oma kirge zooloogia vastu jagab ta nii lastele kui täiskasvanutele, korraldades imetabaseid ringkäike Tallinna loomaaias, millega ta tänini jätkuvalt koostööd teeb. "Ma ei oska endast väljaspoole loomaaeda mõeldagi," ütleb ta. 

Aleksei Turovski on erialalt parasitoloog. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, kuid nagu ta ütleb, on ta kogu elu ka joonistanud ning lõpetanud koguni Tallinna Kunstiinstituudi kolmeaastased ettevalmistuskursused kujutava kunsti alal.

Küsimusele, kuidas teadlasel on õnnestunud oma kunstilisi oskusi briljantseks lihvida, vastas ta: "Ma joonistan kogu elu täiesti konkreetseid loomi ja joonistan neid võimalikult täpselt, sest väga paljude loomade puhul on ilma joonistuseta lihtsalt võimatu parasitoloogilist diagnoosi kindlaks teha, neid tuleb tingimata joonistada.

Selleks on olemas asjaomased joonistusmasinad ja ma loon kujutise mikromeetri täpsusega – tegemist on mikroskoobiga ühilduva peeglite süsteemiga. Sa silmitsed oma objekti, mida parajasti uurid, ja oma pliiatsiotsa. Ma joonistan neid nii täpselt, nagu vähegi suudan." 

Фрагмент экспозиции произведений Алексея Туровского «Зооантология»
© Sputnik / Владимир Барсегян
Osa Aleksei Turovski teoste näitusest "Zooantoloogia"

Turovski sõnul püüab ta siis, kui kujutab loomi sürrealistlikult või teeb mütoloogiateemalisi illustratsioone, lähtuda müüdi sisust: "Minu meeli köidab väga selline ulmeline tegelane nagu draakon, see müksomorfne mütoloogiline olend. Väga huvitav, et inimesed vajavad sääraseid kombinatsioone üksteisest üsna kaugelejäävaatest loomaliikidest."

Illustreerib ta põhiliselt omaenese raamatuid. Eestis on vene keeles ilmunud tema raamatud "Sipelgast vaalani" ja "Elavad märgid" ning veel kümmekond raamatut eesti keeles. Kui tema loomajoonistused kujutusviisilt ja kompositsioonilt teiste autorite lugudega kokku sobivad, pakub Turovski neid väljaannete illustratsioonideks. 

Алексей Туровский отвечает на вопросы публики во время открытия своей выставки  «Зооантология»
© Sputnik / Владимир Барсегян
Aleksei Turovski vastab näituse "Zooantoloogia" avamisel publiku küsimustele

Selles pildivalimis, mille autor sedapuhku avalikkuse kohtu ette tõi, kätkevad kujutatud loomad kõige mitmekesisemaid märgilisi tähendusi. "Mida iganes inimene ka uurib, olgu siis parasiitussikesi, nagu teie alandlik teener, või komeete ja relatiivsusteooriat Einsteini ilmaruumi äärteni välja, ennekõike huvitab inimest ikka ja alati inimene. Ja kui me ütleme, et armastame loomi või astronoomiat, siis – me armastame neis ilmingutes inimest," lausus Aleksei Turovski oma näitusekommentaari kokkuvõtteks.

80
Tagid:
kunst, näitus
Samal teemal
Tallinna Loomaaed tähistab Rahvusvahelise jääkarupäeva
Tallinn valmistab tiiger Pootsmani naasmise ajaks üllatuse
Loomaaed tähistab ahvipäeva ja hakkab koguma vanu telefone
Tallinna loomaaed jättis hüvasti jääkaru Nordiga
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega