Saaremaa ooperipäevad kujunesid Moskva teatri võidumarsiks

Saaremaa ooperipäevad kujunesid Moskva teatri võidumarsiks

134
(Uuendatud 10:37 27.07.2019)
Saaremaa suurimaks suvesündmuseks on saare halduskeskuses Kuressaares toimunud ooperipäevad. Tänavu oli seal peaosaliseks Moskva teater Helikon-Opera.

TALLINN, 27. juuli — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. See, et Helikon esineb Saaremaal, kuulutati välja juba aasta tagasi. Siis sai ka teatavaks, et teater toob lisaks muule kaasa lavastuse, mis on pühendatud suure eesti laulja Georg Otsa sajandale sünniaastapäevale.

Lavastusest, mis etendus 24. juulil, kõneles selle lavastaja, teatri Helikon-Opera kunstiline juht Dmitri Bertman Kuressaares toimunud pressikonverentsil, kus olid kohal ka Sputnik Eesti ajakirjanikud. Pärast pressikonverentsi lõppu vestlesid nad veel eraldi iga asjaosalisega.

Kontsertetendus "Mister Georg Ots" — maailma esiettekanne ooperipäevadel

Helikoni kunstiline juht Dmitri Bertman tunnistas, et kogu tema elu on pühitsetud Otsa nimega. Eesti laulja hääl kõlas tema lapsepõlvekodus plaatidelt ja teleriekraanilt. "Säilinud on isegi foto, kus ma viieaastasena seisan Georg Otsaga kõrval," märkis Bertman.

Дмитрий Бертман - художественный руководитель театра Геликон Опера
© Sputnik / Владимир Новиков
Teatri Helikon-Opera kunstiline juht Dmitri Bertman

Moskva lavastaja esimene Eestis-käik oli samuti seotud suure laulja nimega: 1990. aastail osales Dmitri Bertman oma teatriga Tallinnas toimunud Georg Otsa päevadel. "Minu armastus ooperi vastu on seotud Otsaga, nii et ma olin lausa kohustatud talle lavastuse pühendama," ütles Bertman.

Lavastaja nentis, et on täiesti loomulik, et kontsertetendus "Mister Georg Ots" tuleb esmaettekandena lavale kuulsa laulja kodumaal Eestis. Alles seejärel näevad seda moskvalased ja teiste Venemaa linnade elanikud.

"Nende külalisetendustega tähistame meie Otsa juubelit ning tuleval aastal pühitseme saja aasta möödumist tema sünnist," lausus Bertman.

Venemaa muusikud ja lauljad esinevad Eestis Georg Otsa auks
© Фото : предоставлено организаторами концерта

Georg Otsale pühendatud lavastus on Helikoni teatri ja Eesti Rahvusooperi ühisetendus. Eesti lavatähtede hulgast laulavad seal sopran Heli Veskus ja bariton René Soom, aga ka tuntud lauljanna, NSV Liidu rahvakunstnik Anu Kaal, kelle osatäitmine selles lavastuses on paljudele üllatuseks. Ta esines Estonia teatri laval alates 1960. aastate keskpaigast ja pole kordagi Georg Otsaga koos laulnud.

Juhus või seaduspära

Tuntud eesti lauljast pajatava lavastuse idee autoriks on Saaremaa ooperipäevade produtsent Jüri Leiten. Ta ütles Sputnik Eesti ajakirjanikele, et ükskord Bertmaniga juttu vestes turgatas tal see mõte pähe. Helikoni juhile mõte meeldis ja ta jagas seda Eesti kultuuriministriga, kes Bertmani toetas ja andis nõusoleku koostööks.

Tulemusena viiski omaette sammude ahelik välja täismahus lavastuse loomiseni ja selle etendamisele Kuressaares toimuvatel ooperipäevadel.

"Ma usun, et "Mister Georg Otsa" ootab ees pikk elutee," märkis Leiten.

"Kes teab, võib-olla võetakse "Mister Georg Ots" ajapikku Helikon-Opera püsirepertuaarigi," lausus Leiten.

Õnnelikud on need, kes Otsa tundsid

Saaremaa ooperipäevade kunstilise juhi, lavastaja Arne Miku sõnul alustas tema tööd Estonia teatris ooperikoori lauljana. Ja tal on meeles, kuidas 1952. aasta sügisel tuli teatrisse Georg Ots, kelle esimeseks lavatööks oli Don Juani roll. Omal ajal osales Mikk õige mitmes samas lavastustes, kus Otski.

Hiljem, kui Arne Mikk lavastajaks saanult juba ise etendusi lavale seadis, oli Georg Ots kolmes neist peaosas. "1974. aastal esitatud Germonti aaria "Traviatas" jäi lauljale viimaseks ja üsna varsti lahkus Ots manalateele," lausus Mikk.

Lavastaja meenutas, et inimesena suhtles Georg Ots teatris kõigiga nagu võrdne võrdsega, polnud oluline, kes tema ees seisis, kas solist, koorilaulja või lavatööline. "Ta näitas suhete ja suhtumise eeskuju ning kõik, kes Otsa mäletavad, on talle selle eest tänulikud," ütles Estonia lavastaja.

Arne Mikk lisas, et hindab kõrgelt aastaid kestnud sõprussidemeid Helikon-Opera teatri ja selle juhi Dmitri Bertmaniga, tänu millele sai ka võimalikuks lavastus suure eesti laulja auks.

Eesti laulja looming on osaks suure riigi kultuurist

Pressikonverentsil saalis viibinute hulgas oli ka Peterburi Carl Bulla nimelise ajalooliste fotode muuseumi asutaja Valentin Elbek. Oma viimased eluaastad veetis tsaariaja kuulus fotograaf Bulla Saaremaal ja hiljuti avas Elbek siin tolle muuseumi filiaali.

Saaremaa ooperipäevadele pühendatud pressikonverentsile ei sattunud ta juhuslikult, kuna teab, et üheks festivali raames pakutavaks etenduseks on silmapaistvale eesti lauljale pühendatud "Mister Georg Ots".

Elbek meenutas, et Georg Ots sündis Peterburis, toonases Leningradis, ja on nii tema enda kui paljude teiste venemaalaste lemmiklauljaks. Koos eestlastest sõpradega valmistab ka Elbek ette kingitust Otsa juubeliks ja loodab selle tuleval aastal saarlastele üle anda.

"Me tahame tutvustada Georg Otsa kui suurimat eesti kultuuritegelast, keda tundis kogu Nõukogude Liit," nentis Valentin Elbek.

Ooperipäevad pakusid kustumatuid muljeid

Teistkordselt saabus koos Helikon-Opera teatriga Saaremaale teatri asedirektor Vladimir Gorohhov. Tema sõnul on esimesest siinkäigust jäänud väga eredad muljed, mistõttu kõigil lauljatel on hea meel festivalist jälle osa võtta. "Aga teatritrupp uueneb, süttivad uued tähed ja mõnigi neist tuleb siia esimest korda," ütles Gorohhov.

Tema sõnul jõudis teater Kuressaarde kahe rühmana, üks otse Moskvast ja teine lendas siia Riia kaudu. Kohale jõuti väsinult, ent heas meeleolus, jõuti koguni osaleda rannavolleturniiril. Ja kõige selle peale hinnati kõrgelt saare pererahva külalislahkust, kelle õdusat kohvikut sai külastatud.

"Saar on meie lauljad suure innuga ja toredasti vastu võtnud," väitis Gorohhov.

Georg Otsa esitatud muusika najal on vestluskaaslane üles kasvanud. Tema ja ta eakaaslased mäletavad hästi Georg Otsa eesti keeles lauldud "Päikeseratast".

"Ning me mõistsime, et peale Venemaa on olemas ka Eesti," sõnas Vladimir Gorohhov.

Saaremaa ooperipäevad leiavad Kuressaare lossis aset juba kaksteist aastat ja ainult ühel meie teatril on olnud võimalus siin teist korda esineda – Moskva Helikon-Operal.

23.–28. juulini pakub teater näha seitset etendust. Festivali avas Tšaikovski "Padaemand", kõlasid ka Weilli "Seitse surmapattu", Verdi Nabucco", Poulenci "Karmeliitide dialoogid", lapseas publikut võlub kindlasti kogupereetendus "Ooperimuinasjutt". Huvi "Mister Georg Otsa" vastu osutus niivõrd suureks, et seda etendatakse kaks korda – 24. ja 28. juulil.

134
Tagid:
Eesti, Venemaa, Helikon-Opera, Georg Ots, Saaremaa, kultuur
Samal teemal
Georg Otsa mälestusmärk tuleb Estonia teatri ette
Ratas: Georg Otsa 100. sünniaastapäev on sümboolse tähendusega
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega