Peotuli Raekoja platsil

Vene keeles siin ei laulda

93
(Uuendatud 16:22 08.07.2019)
Eesti tänavune juubelilaulupidu peeti tavapäraselt venekeelsete lauludeta, kuigi võimaluse laulupeo korraldamiseks said eestlased omal ajal just Vene impeeriumi koosseisus.

TALLINN, 8. juuli — Sputnik. Eesti juubelilaulupidu peeti taas venekeelsete lauludeta. Eestlastele on tänavu 150-aastaseks saanud üldlaulupidu üks tähtsamaid rahvusliku enesemääramise sümboleid.

Kuidas pidu algas

4.–7. juulini toimus Tallinnas juubeli laulu- ja tantsupidu: tantsupeoga tähistati tantsupeo 85. ja laulupeoga esimese üldlaulupeo 150. aastapäeva. Tantsupeo sündmused algasid Tallinnas Kalevi staadionil 4. juulil kell 19. Neli tundi varem toimus samas tantsurühmade peaproov. 

VIDEO: Tantsupeo peaproov Kalevi staadionil

Järgmisel päeval andsid Tallinna Vabaduse väljakul kontserdi rahvamuusikakollektiivid. Peolusti ei häirinud ka halb ilm – rahvamuusika saatel tantsisid nii pealtvaatajad kui esinejad. Kuigi ilm oli tujukas, oli nii vihma- kui rahehooge, ei heidutanud see pidulisi ega pealtvaatajaid. Niipea kui vihm lakkas ja päike välja ilmus, panid pidulised vihmavarjud kokku ja hakkasid rahvamuusika saatel tantsu lööma. 

VIDEO: Rahvamuusikakontsert Vabaduse platsil

Ametlik avatseremoonia toimus Tallinna Lauluväljakul 6. juulil. Sellele eelnes laulupeorongkäik Tallinna kesklinnast Jaani kiriku juurest mööda Pärnu ja Narva maanteed Lauluväljakuni.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et peorongkäigus sammusid ka Eesti valitsuse liikmed: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Urmas Reinsalu ja muidugi peaminister Jüri Ratas.

Eesti juubelilaulupidu algas uhke rongkäiguga. Mitmetuhandelises inimjões kõlasid laulud ja pillilood ning tee äärde kogunenud pealtvaatajad tervitasid rongkäigulisi ja laulsid neile omaltpoolt. Rongkäigu peas sammusid laulupeo sünnilinna - Tartu esindajad.

Tartlaste hulgas oli ka rahvarõivais president Kersti Kaljulaid. 

Kalamaja põhikooli koori koosseisus sammus rongkäigus 15-aastane Liana Iljas, kes osales laulu- ja tantsupeol esimest korda 2014. aastal – tookord nii laulja kui tantsijana. 

Участница шествия Лиана Ильяс
© Sputnik / Денис Пастухов
Rongkäigus osalenud Liana Iljas

Tüdruku üheks lemmiklauluks on ilus, nukker ja sügavmõtteline "Üksi pole keegi".

"Eestile on laulupidu tähtis traditsioon ja mul on väga hea meel selles osaleda, see on mulle suur au. Kui seisad seal laval ja laulad, tajud kogu selle peo vägevust ja mõistad, et ettevalmistus, kõik need kurnavad proovid pole olnud asjatud," ütles Liana Sputnik Eestile.

Mida ütles president

Laulupeo avatseremoonial pidas president Kersti Kaljulaid kõne, mis oli tema eelmistest samalaadsetest küll märgatavalt lühem, kuid sugugi mitte vähem emotsionaalne. Lauluväljakule kokkutulnute poole pöördudes võttis ta meenutada aegu, mil Eesti kuulus Vene impeeriumi koosseisu.

Eesti president läks laulupeol rahva sekka >>

Tema arvates ei oleks Venemaa võimud ealeski lubanud eestlastel ühislaulmist korraldada, kui oleksid teadnud, milleks laulupeod rahvast innustada võivad: "Oleks tsaarivõim toona teadnud, mida laulupidu eesti rahvaga teeb, ei oleks seda pidu ilmselt kunagi toimunud."

Eesti president ei unustanud mainida ka "okupatsiooniaegu", mil "pidude näos olid armid - võõrad laulud."

"Head eestlased! On lauluaeg. Olge meiega ja laulge julgesti meiega! Meie dirigendid on ka teie dirigendid, sel nädalavahetusel on kogu võim just nende käes!" lausus ta oma kõne lõpetuseks.

Kõnet tervikuna saab lugeda siit.

"Arme" enam juurde ei tule – vene keeles ei laulda

Vaatamata sellele, et iga kord osalevad laulupeol ka venekeelsed loomekollektiivid, ei ole vene laulude esitusi selleks pidupäevaks korraldajate poolt ette nähtud. Raadio Sputniku kolumnisti Pjotr Malejevi arvates on see seotud Eesti võimude soovimatusega "retsidiive provotseerida".

Venekeelne koorilaul oleks retsidiiv: laulupidu ilma vene lauludeta >>

Enamik tänapäeva inimesi on kindlalt veendunud, et see kõik pärineb juba iidsest ajast - nii lauldi ja tantsiti juba Aadama, Noa, Lembitu, Rootsi kuninga, Taani kroonprintsi, Poola panide, mittenõukogude ja nõukogude vene võimu ajal, kirjutab Malejev.

Samas küsib Malejev, miks peab Eesti oma pidu ilma vene lauludeta, eestlastel tuleks meeles pidada, et laulupidude traditsioon sündis ajal, mil oldi "okupeeritud kõiki sunniviisiliselt venestava impeeriumi poolt."

"Lauldi nii tsaar-vabastaja Aleksander Teise kui rahutooja Aleksander Kolmanda ajal ja esimese vabariigi ajal lauldi samuti. Ainult sõjakommunismi ajal ei lauldud, selleks polnud mahti. See-eest lauldi ja kuidas veel nõukogude ajal," ironiseerib Malejev.

"Kahjutu" tõrvatilk meepotis

Peo korraldajate andmeil kogunes laulupeo esimesel päeval Tallinna Lauluväljakule vähemalt 82 000 inimest, sealhulgas 34 000 vahetut osalist - lauljat ja tantsijat.

Laulupeo lõppkontserdil teatati, et müüdud on 60 000 piletit ning Lauluväljaku ohutuse ja turvalisuse kaitseks, õigeaegse arstiabi või päästetoimingu tagamiseks on otsustatud piletite müük lõpetada

Villem Rooda: terrorirünnak Eesti vastu on ebatõenäoline >>

Politsei esindajad teatasid ajakirjanikele, oli pühapäeval Lauluväljakul koos lauljate ja pillimeestega ühtekokku üle 100 000 inimese.

"Operatiivteenistuste ülesandeks on vajadusel võimalikult kiiresti abi osutada. Suures rahvasummas on raske nii abi kutsuda kui ka seda osutada. Seetõttu otsustati turvalisuse kaalutlustel kontserdi piletite müüki piirata," selgitas Põhja politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.

Korraldajad soovitasid huvilistele jälgida laulupidu otseülekandena, mis näiteks Tallinnas oli kättesaadav Vabaduse väljakul.

Sputnik Eesti on juba teatanud, et tänavu peeti esimese üldlaulupeo 150. aastapäeva tähistav XXVII üldlaulupidu ja 85. aastapäeva tähistav XX tantsupidu. Just selleks juubelilaulupeoks avati tänavu 22. mail pidulikult Lauluväljaku renoveeritud laulukaar.

93
Tagid:
Lauluväljak, kontsert, rongkäik, Kaljulaid, laulupidu, tantsupidu, Eesti
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (29)
Samal teemal
Fotogalerii: laulu- ja tantsupeo rongkäik Tallinnas
Eesti president läks laulupeol rahva sekka
Hirvo Surva: laulupidu jääb eesti kultuuri alusmüüriks
Lauluväljakul süttis XII noorte laulupeo tuli