Peotuli Raekoja platsil

Vene keeles siin ei laulda

125
(Uuendatud 16:22 08.07.2019)
Eesti tänavune juubelilaulupidu peeti tavapäraselt venekeelsete lauludeta, kuigi võimaluse laulupeo korraldamiseks said eestlased omal ajal just Vene impeeriumi koosseisus.

TALLINN, 8. juuli — Sputnik. Eesti juubelilaulupidu peeti taas venekeelsete lauludeta. Eestlastele on tänavu 150-aastaseks saanud üldlaulupidu üks tähtsamaid rahvusliku enesemääramise sümboleid.

Kuidas pidu algas

4.–7. juulini toimus Tallinnas juubeli laulu- ja tantsupidu: tantsupeoga tähistati tantsupeo 85. ja laulupeoga esimese üldlaulupeo 150. aastapäeva. Tantsupeo sündmused algasid Tallinnas Kalevi staadionil 4. juulil kell 19. Neli tundi varem toimus samas tantsurühmade peaproov. 

VIDEO: Tantsupeo peaproov Kalevi staadionil

Järgmisel päeval andsid Tallinna Vabaduse väljakul kontserdi rahvamuusikakollektiivid. Peolusti ei häirinud ka halb ilm – rahvamuusika saatel tantsisid nii pealtvaatajad kui esinejad. Kuigi ilm oli tujukas, oli nii vihma- kui rahehooge, ei heidutanud see pidulisi ega pealtvaatajaid. Niipea kui vihm lakkas ja päike välja ilmus, panid pidulised vihmavarjud kokku ja hakkasid rahvamuusika saatel tantsu lööma. 

VIDEO: Rahvamuusikakontsert Vabaduse platsil

Ametlik avatseremoonia toimus Tallinna Lauluväljakul 6. juulil. Sellele eelnes laulupeorongkäik Tallinna kesklinnast Jaani kiriku juurest mööda Pärnu ja Narva maanteed Lauluväljakuni.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et peorongkäigus sammusid ka Eesti valitsuse liikmed: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Urmas Reinsalu ja muidugi peaminister Jüri Ratas.

Eesti juubelilaulupidu algas uhke rongkäiguga. Mitmetuhandelises inimjões kõlasid laulud ja pillilood ning tee äärde kogunenud pealtvaatajad tervitasid rongkäigulisi ja laulsid neile omaltpoolt. Rongkäigu peas sammusid laulupeo sünnilinna - Tartu esindajad.

Tartlaste hulgas oli ka rahvarõivais president Kersti Kaljulaid. 

Kalamaja põhikooli koori koosseisus sammus rongkäigus 15-aastane Liana Iljas, kes osales laulu- ja tantsupeol esimest korda 2014. aastal – tookord nii laulja kui tantsijana. 

Участница шествия Лиана Ильяс
© Sputnik / Денис Пастухов
Rongkäigus osalenud Liana Iljas

Tüdruku üheks lemmiklauluks on ilus, nukker ja sügavmõtteline "Üksi pole keegi".

"Eestile on laulupidu tähtis traditsioon ja mul on väga hea meel selles osaleda, see on mulle suur au. Kui seisad seal laval ja laulad, tajud kogu selle peo vägevust ja mõistad, et ettevalmistus, kõik need kurnavad proovid pole olnud asjatud," ütles Liana Sputnik Eestile.

Mida ütles president

Laulupeo avatseremoonial pidas president Kersti Kaljulaid kõne, mis oli tema eelmistest samalaadsetest küll märgatavalt lühem, kuid sugugi mitte vähem emotsionaalne. Lauluväljakule kokkutulnute poole pöördudes võttis ta meenutada aegu, mil Eesti kuulus Vene impeeriumi koosseisu.

Eesti president läks laulupeol rahva sekka >>

Tema arvates ei oleks Venemaa võimud ealeski lubanud eestlastel ühislaulmist korraldada, kui oleksid teadnud, milleks laulupeod rahvast innustada võivad: "Oleks tsaarivõim toona teadnud, mida laulupidu eesti rahvaga teeb, ei oleks seda pidu ilmselt kunagi toimunud."

Eesti president ei unustanud mainida ka "okupatsiooniaegu", mil "pidude näos olid armid - võõrad laulud."

"Head eestlased! On lauluaeg. Olge meiega ja laulge julgesti meiega! Meie dirigendid on ka teie dirigendid, sel nädalavahetusel on kogu võim just nende käes!" lausus ta oma kõne lõpetuseks.

Kõnet tervikuna saab lugeda siit.

"Arme" enam juurde ei tule – vene keeles ei laulda

Vaatamata sellele, et iga kord osalevad laulupeol ka venekeelsed loomekollektiivid, ei ole vene laulude esitusi selleks pidupäevaks korraldajate poolt ette nähtud. Raadio Sputniku kolumnisti Pjotr Malejevi arvates on see seotud Eesti võimude soovimatusega "retsidiive provotseerida".

Venekeelne koorilaul oleks retsidiiv: laulupidu ilma vene lauludeta >>

Enamik tänapäeva inimesi on kindlalt veendunud, et see kõik pärineb juba iidsest ajast - nii lauldi ja tantsiti juba Aadama, Noa, Lembitu, Rootsi kuninga, Taani kroonprintsi, Poola panide, mittenõukogude ja nõukogude vene võimu ajal, kirjutab Malejev.

Samas küsib Malejev, miks peab Eesti oma pidu ilma vene lauludeta, eestlastel tuleks meeles pidada, et laulupidude traditsioon sündis ajal, mil oldi "okupeeritud kõiki sunniviisiliselt venestava impeeriumi poolt."

"Lauldi nii tsaar-vabastaja Aleksander Teise kui rahutooja Aleksander Kolmanda ajal ja esimese vabariigi ajal lauldi samuti. Ainult sõjakommunismi ajal ei lauldud, selleks polnud mahti. See-eest lauldi ja kuidas veel nõukogude ajal," ironiseerib Malejev.

"Kahjutu" tõrvatilk meepotis

Peo korraldajate andmeil kogunes laulupeo esimesel päeval Tallinna Lauluväljakule vähemalt 82 000 inimest, sealhulgas 34 000 vahetut osalist - lauljat ja tantsijat.

Laulupeo lõppkontserdil teatati, et müüdud on 60 000 piletit ning Lauluväljaku ohutuse ja turvalisuse kaitseks, õigeaegse arstiabi või päästetoimingu tagamiseks on otsustatud piletite müük lõpetada

Villem Rooda: terrorirünnak Eesti vastu on ebatõenäoline >>

Politsei esindajad teatasid ajakirjanikele, oli pühapäeval Lauluväljakul koos lauljate ja pillimeestega ühtekokku üle 100 000 inimese.

"Operatiivteenistuste ülesandeks on vajadusel võimalikult kiiresti abi osutada. Suures rahvasummas on raske nii abi kutsuda kui ka seda osutada. Seetõttu otsustati turvalisuse kaalutlustel kontserdi piletite müüki piirata," selgitas Põhja politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.

Korraldajad soovitasid huvilistele jälgida laulupidu otseülekandena, mis näiteks Tallinnas oli kättesaadav Vabaduse väljakul.

Sputnik Eesti on juba teatanud, et tänavu peeti esimese üldlaulupeo 150. aastapäeva tähistav XXVII üldlaulupidu ja 85. aastapäeva tähistav XX tantsupidu. Just selleks juubelilaulupeoks avati tänavu 22. mail pidulikult Lauluväljaku renoveeritud laulukaar.

125
Tagid:
Lauluväljak, kontsert, rongkäik, Kaljulaid, laulupidu, tantsupidu, Eesti
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (31)
Samal teemal
Fotogalerii: laulu- ja tantsupeo rongkäik Tallinnas
Eesti president läks laulupeol rahva sekka
Hirvo Surva: laulupidu jääb eesti kultuuri alusmüüriks
Lauluväljakul süttis XII noorte laulupeo tuli
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega