Vabadussõja ausammas

Vabaduse raske rist: võidusammas on Eestile kalliks maksma läinud

203
(Uuendatud 16:55 23.06.2019)
Vabadussamba kogu kümneaastane ajalugu räägib sellest, et vabadus läheb kalliks maksma. Seda sõnaotseses mõttes. Peaaegu kohe pärast ristimonumendi avamist järgnesid selle pidevad remondid, mis käivad maksumaksja tasku peale.

TALLINN, 24. juuni — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Tallinna keskväljakule — Vabaduse väljakule — püstitatud Vabadussõja võidusammas saab tänavu kümneaastaseks. See avati ametlikult 23. juunil 2009 — täpselt keskööl. Tol päeval ei tähistanud Eesti mitte ainult aastatel 1918–1920 toimunud Vabadussõjas saavutatud võitu, vaid ka selle üheksakümnendat aastapäeva.

Harjumäele püstitatud mälestusmärk kujutab endast 23 meetri kõrgust ledvalgustusega klaaspaneelidega kaetud sammast, mille otsas on Vabadusrist. Kohe pärast pidulikku avamist avastati monumendil arvukalt defekte. 

Разрушение Монумента Победы в Освободительной войне 13.06.2010
© Фото : GFDL
Katkine Vabadussõja võidusammas 13. juunil 2010

Eellugu

Kava püstitada Tallinnasse monument Eesti iseseisvumise auks vaagiti kogu esimese Eesti Vabariigi eksisteerimise aja vältel. Mitmesugustel põhjustel ei õnnestunud seda enne Teise maailmasõja algust teoks teha.

Teemat hakati uuesti arutama 1991. aastal pärast omariikluse taastamist. Reaalselt hakati projektiga tegelema siiski alles uue sajandi alguses.

2005. aastal tegi Riigikogu lõpliku otsuse monumendi püstitamise kohta ja kuulutati välja ideekonkurss. Sellel osales üle 40 töö. Konkursi võitis ideekavand Libertas, mille autorid olid Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Kehv asukoht

Kriitikat tekitas juba monumendi asukoha valik. Selle püstitamiseks Harjumäele lammutati UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud muistse Tallinna bastioni tugimüür.

Mонумент победы в Освободительной войне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadussõja võidusammas

Siis leiti mälestusmärgi vundamendisüvendi kaevamisel maa seest kahe punaarmeelase säilmed. Eesti sõjaveteranide organisatsioonid palusid väljakaevamisi jätkata, kuid ehituse eest vastutav Kaitseministeerium ei võtnud nende palveid kuulda.

Ka Vabadusristi sümboolika - mõõgaga käsi - tekitas ühiskonnas tulise diskussiooni. Kujutis meenutas Teise maailmasõja ajal Eesti SS-leegioni kasutatud sümbolit. 

Mонумент победы в Освободительной войне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadusrist

Tegelikult oli sellise sümboolikaga teenetemärk Eestis juba asutatud - 1919. aastal Vabadussõjas silmapaistnute autasustamiseks. Vabadusrist on esimene Eesti riiklik teenetemärk, mida anti välja kuni 1925. aastani. Selle eskiisi autoriks oli tuntud Eesti kunstnik Nikolai Triik.

Viimaks sai valmis

Kõige rohkem pretensioone esitati monumendi ehitustööde kvaliteedile, mille parandamine läks riigile maksma 8,5 miljonit eurot, nagu 2012. aastal läbi viidud Riigikontrolli audit tuvastas.

Võidusamba viimistlusmaterjalina kasutatud klaas peab autorite idee kohaselt seostuma jääga ja tuletama meelde, et Eesti on põhjamaa. Jääskulptuuri illusiooni peab rõhutama ka selle sisemusest kumav valgus. Need saidki rajatise kõige "nõrgemaks kohaks" ning oma kümneaastase ajaloo jooksul on monument iga natukese aja tagant olnud tellingutes. 

Монумент Победы в Освободительной войне закрыт на время ремона
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadussõja võidusammas tellingutes

Probleemid algasid kohe pärast monumendi avamist 2009. aastal, kui sammast katvad klaaspaneelid muutusid roosaks ja valgustus hakkas tõrkuma.

Mitte aastatki remondita

Pretensioonid esitati samba projekteerinud ja ehitanud Tšehhi ettevõttele Sans Souci. See hakkas vigu parandama ja vahetas mõned klaaspaneelid välja, kuid pikaleveninud remondi ja tööde nigela kvaliteedi tõttu öeldi temaga sõlmitud leping üles.

Монумент Победы в Освободительной войне - Крест Свободы
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tellingutes Vabadussõja võidusammas

Varsti selgus, et tuleb paigaldada lisadrenaaž. Monumendi maa-aluses osas oli drenaaž küll olemas, kuid ekspluatatsiooni käigus selgus, et see ei taga vee täielikku äravoolu Harjumäelt.

2010. aastal märgati, et mälestusmärgi ventilatsioon ei tööta, ja hakati uuesti valgustust remontima. Veel mõne aja pärast tuli remontida mäenõlva, samba juurde viivaid radu ja treppi, vahetada välja tagumised graniitplaadid ja parandada fassaadi kahjustused. Samal ajal rekonstrueeriti mälestusmärgi jalami valgustus, samuti paigaldati uued klaasdetailid.

Mонумент победы в Освободительной войне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vabadussõja võidusammas

Remondi käigus vahetati välja kõik mattklaasdetailid, sealhulgas risti embleem ja ring, tihendati kõik vuugid ja kinnituskohad, et konstruktsioonidesse vett ei pääseks. Muudeti ka klaasdetailide projektlahendust, et neid oleks edaspidi lihtsam vahetada. Ehitustööd läksid maksma 189 000 eurot ilma käibemaksuta.

Vabadussammas on vajanud remonti peaaegu igal aastal. Viimane neist pidi lõppema mullu detsembris, kuid venis juubeliaastani 2019: sammast kuus kuud pealinlaste eest varjanud tellingud võeti maha alles 15. veebruaril.

Meedias on teatatud, et kümne aasta jooksul on vabadus omada sellist monumenti riigile maksma läinud 1,5 miljonit eurot, ja seda ainult remondi eest. Lisaks kulub elektrile, monumendi hooldusele ja korra hoidmisele selle ümbruses veel vähemalt 50 000 eurot aastas.

203
Tagid:
teenetemärk, Arhitektuurikoda, Vabaduse väljak, Vabadussõda
Samal teemal
Narva lahinguga algas Eesti Vabadussõda
Rahvuslane: kui Eesti välja sureb, pole Putinil ja Venemaal sellega pistmist
Ratifitseerimiskirjade vahetamisega Moskvas astus jõusse Tartu rahuleping.
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega