Muuseumipäev, muuseumiöö: kuidas Tallinnas kunsti imetlemas käidi

Kuidas Tallinnas kunsti imetlemas käidi

52
(Uuendatud 10:58 20.05.2019)
Eestimaa pealinnas toimus järjekordne rahvusvaheline muuseumipäev – kõik näitusepaigad avasid külastajatele oma uksed ja huviline vaatajaskond täitis innukalt kunstigaleriide ja teiste temaatiliste väljapanekute saalid.

ТALLINN, 20. mai — Sputnik, Irina Tihhomirova. Nii, nagu kogu maailmas, oli Eestis 18. mail muuseumi- ja näitusesõprade pidupäev – nende pidupäev, keda huvi uute elamuste vastu sel päeval kodust välja ajab ja sunnib viiase hetkeni tiirutamama tuntud radu pidi, mis viivad tuttavatesse muuseumidesse ja näitustele, ent mõnikord ka päris uutele ja tundmatutele radadele.

Aastal 2017 avati Tallinna vanalinnas (Kuninga 3) Tallinna Rüütliordude Muuseum, mille väljapanekusse kuulub üle 700 hinnalise ordeni ja aumärgi üle maailma.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Rahvusvaheline muuseumipäev on asutatud 1977. aastal ja sellest ajast peale on see jätkuvalt menukas. Linnas muutuvad sel päeval oma külaliste suhtes eriti külalislahkeiks ja nii täitus Tallingi huvilise rahvaga, kes oli valmis kõige pikemateski järjekordades seisma, et kõige menukamaid väljapanekuid külastada.

Intriig Tallinna Kunstihoones

Külastada taheti näiteks Eesti kunstnike kevadnäitust Tallinna Kunstihoones, kus osaleb 117 autorit ja kuus kunstigaleriid. Mõnes mõttes saab selle väljapaneku järgi mõõta Eesti kujutava kunsti arengujärke.

Siin on esindatud maalikunst, graafika, niihästi tuntud meistrite kui ka noorte autorite videoid ja installatsioone, kelle looming kajastab mingil viisil tänapäevaseid kunstisuundumusi ning on uuenduslik ja omanäoline.

Näitusetööde valiku tegi pädev žürii, kes 263 esitatud tööst valis välja kõige päevakohasemad, mis oli üsna raske ülesanne, nagu märkis kuraator Tamara Luuk, kunstnike taieste kvaliteet on aasta-aastalt tõusnus üha kõrgemale.

Момент экскурсии в международный День музеев в Таллиннском Доме искусства
© Sputnik / Владимир Барсегян
Hetk rahvusvahelise muuseumipäeva ekskursioonilt Tallinna Kunstihoonesse

Väljapanek paikneb Tallinna Kunstihoone saalides ja selle mõlemas galeriis – Tallinna Linnagaleriis ja Kunstihoone Galeriis. Vaatajatele on lisaks kohtumisele kauniga välja pakutud veel üks intriig: nagu korraldajad teatavad, saavad näitusekülastajad osaleda hääletamises, mille võitja (kunstnik) saab Eesti kunstikogujate poolt välja pandud kopsaka rahalise preemia, kõigi hääletajate vahel aga loositakse välja kunstialase veebiplatvormi NOAR kinkekaart.

Inimene õpib, kuni elab

Sel muuseumide pidupäeva õhtul olid pealinna Kunstihoone uksed kõigile kaasaegsest kunstist huvitatuile avatud ning lisaks toimus ka ekskursioon. Kogenud haridusprogrammide kuraator Darja Nikitina, kes tavaliselt töötab lastega, korraldas seekord ringkäigu täiskasvanud külastajatele.

Сотрудник Таллиннского Дома искусства Дарья Никитина во время экскурсии
© Sputnik / Владимир Барсегян
Tallinna Kunstihoone töötaja Darja Nikitina ekskursioonilt

Vormilt omapäraste ja sisult sageli üllatavate eksponaatide vahel ringi kõndides juhtis ta tähelepanu meie meistrite stiililistele eripäradele ja nende töömeetodite ainulaadsusele, esitas külastajatele ootamatuid küsimusi maali- ja graafikatehnikate osas, mida kaasaegsetes kunstiteostes kasutatakse ning avas mõningaid nende loomesaladusi.

Работа участницы Венецианской биеннале -2019 Крис Лемсалу в экспозиции Таллиннского Дома искусства «Весенняя выставка 2019»
© Sputnik / Владимир Барсегян
Veneetsia 2019. aasta biennalil osaleva Kris Lemsalu taies tänavusel kevadnäitusel Tallinna Kunstihoones

Kommenteerides vestluses Sputnik Eesti korrespondendiga tallinlaste elavat huvi avangardkunsti vastu, ütles Darja Nikitina: "Igaühes meist elab laps, olgu ta kui tahes sügavale peidetud. Seega piisab meil avaneda, tunnetada südamega, rohkem tunda, et kaasaegsest kunstist aru saada. Mõnikord palub täiskasvanud vaatajaskond luba taiest puudutada, mistarvis me valmistame ette tekstuursed etüüdid – väikesed näidised, mis on teostatud kunstnike poolt kasutatud tehnikates."

Kui vaatajad püüavad asjatundjatelt teoste tagamõtte kohta aru pärida, ei ana nood neile otseseid vastuseid, nagu galeriitöötaja selgitas, vaid ärgitavad vaatajaid mõtisklema.

  • Момент экскурсии в международный День музеев в Таллиннском Доме искусства
    Hetk rahvusvahelise muuseumipäeva ekskursioonilt Tallinna Kunstihoonesse
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Фрагмент экспозиции «Весенняя выставка 2019» в Галерее Дома искусства
    Фрагмент экспозиции «Весенняя выставка 2019» в Галерее Дома искусства
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Фрагмент экспозиции «Весенняя выставка 2019» в Галерее Дома искусства
    Hetk rahvusvahelise muuseumipäeva ekskursioonilt Tallinna Kunstihoonesse
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Фрагмент экспозиции «Весенняя выставка 2019»
    Eestis toimus muuseumiöö
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Фрагмент экспозиции «Весенняя выставка 2019» в Таллиннской Городской галерее
    Eestis toimus muuseumiöö
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Фрагмент экспозиции «Весенняя выставка 2019» в Таллиннском Доме искусства
    Eestis toimus muuseumiöö
    © Sputnik / Владимир Барсегян
1 / 6
© Sputnik / Владимир Барсегян
Hetk rahvusvahelise muuseumipäeva ekskursioonilt Tallinna Kunstihoonesse

Nikitina sõnul on imetore, et see pidupäev on olemas. Ta ütleb, et mõned elavad terve elu Tallinnas ja neil pole aimugi niisuguse huvitava näitusepaiga olemasolust, nagu seda on Tallinna Kunstihoone.

"Tänu sellele, et toimub niisugune muuseumiaktsioon, saab muuseumiööl toimunud külaskäik siia nende elus esimeseks, mille üle meil on väga hea meel. Ning haridusprogrammid on meil mitmes keeles," lisas ta.

Kogu perega kunsti nautima

Kunstihoone töötajatel on hea meel näha, et näitusesaalidesse tulevad lastega pered. Tallinlanna Ljubov, kes on kolme lapse ema, lausus oma kogemuse kohta kunstiga kohtumistest:

"Meil on juba niisugune traditsioon välja kujunenud. Möödunud aastal tulime kaema – oli muljetavaldav. Lastele meeldis väga, nad lähevad kaasaegse kunsti näitustel lausa elevile. Lõuendeil on põnevad värvid ja materjalid. Vermeeri (17. sajandil elanud hollandi kunstnik – toim.) ei vaata keegi – arusaamatu, seda aga rõõmuga," lausus ta.

Küsimusele, kas perekond eelistab kaasaegset kunsti klassikalisele, andis Ljubov selge vastuse: "Me imetleme seda samavõrd, nagu ka klassikalist kunsti. Ja ma olen leidnud sellele seletus: kunst on meie tegelikkuse peegeldus. Meil on põnev vaadata, kuidas kunstnikud seda ümber kujundavad ja milleks see kõik muutub, milliseid materjale kasutatakse, millised tänapäevase elu teemad nende tähelerpanu keskpunkti satuvad, millised sündmused neid paeluvad. Miski paistab mööduva välgatusena, miski osutub päevakajaliseks juba paari aasta pärast ning miski jääb ju sajanditeks püsima."

Посетители выставки в таллиннском Доме искусства Любовь и Виталий
© Sputnik / Владимир Барсегян
Näitusekülastajad Ljubov ja Vitali Tallinna Kunstihoonesse

Noor näitusekülastaja Gabriel ütles oma muljeid jagades, et teda võluvad kõige enam abstraktsed kompositsioonid, mille puhul saab ise mõelda, mida on lõuendil kujutatud, ja omaenese assotsiatsioonide põhjal lugu välja mõelda.

Юный посетитель экспозиции «Весенняя выставка 2019» Габриэль
© Sputnik / Владимир Барсегян
Noor näitusekülastaja Gabriel

Ja hea meel on tal veel siis, kui näeb teosel väikest punast sõõri – märki selle kohta, et teos on juba müüdud. Lapse suust saab tõde kuulda: nimelt see tõsiasi töö müügi kohta, mis seal salata, on tema loojale kõige ihaldusväärsem. Ja lisaks kõigele muule annab see tunnistust nõudlusest kujutava kunsti järele.

52
Tagid:
rahvusvaheline, ühiskond, kultuur, muuseumiöö
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega