Režissöör Vladimir Kott

Režissöör Vladimir Kott: Eesti näitlejad on siirad ja kuulekad

96
(Uuendatud 12:53 29.04.2019)
41. Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil osales lühifilmide konkursil tuntud vene režissööri Vladimir Kotti linateos "Ema", mis on filmitud eesti näitlejatega ja eestikeelsena.

ТАLLINN, 29. aprill — Sputnik, Lev Rõžkov. Filmil "Ema" on väga dramaatiline kentsakate pööretega süžee. Pealkirjast hoolimata kõneleb see imekaunisti ülesvõetud film vihast ja hirmust ja sellest, miks lapsed oma vanemaid vihkavad.

Sputnik Eesti korrespondendi küsimusele, kuidas oli väikeses balti riigis töötada, vastas režissöör, et oli väga meeldiv ja inimesed olid vastutulelikud.

Sergei Ursuljak: Tallinnas filmi teha on kerge ja mõnus >>

"Minu meelest on see vaid ettekujutus, et Eestis suhtutakse venekeelsetesse halvasti," ütles Vladimir Kott. "Ehkki võib-olla kohalikesse suhtutaksegi halvasti, aga nendesse, kes siia külla tulevad, suhtutakse hästi. Ma mäletan aega, mil ma kunagi üheksakümnendatel aastatel Tallinna Vanalinnas ära eksisin, seisin, kaart käes ega saanud aru, kuhu minna. Ja siis astus ligi tütarlaps ning küsis inglise keeles: "Can I help you?" Ma vastasin talle vene keeles ning tema pöördus kannalt ümber ja läks minema. Sellest ma aru ei saanudki."

Aga nüüd Kotti sõnul ta säärast suhtumist ei näinud. "Nüüd on Eesti juba eestlaste riik," ütles režissöör. "Mina pole enam võõras, vaid lihtsalt turist."

Keelebarjäär ja puhas alastus

Vladimir Kotti arvates on Eesti filmikunst väga hästi arenenud. "Eesti filmiloojad teevad pidevalt midagi koostöös soomlastega," ütles ta, "ning lisaks teevad nad ka seriaale."

Ehkki vene ja eesti näitlejad mängivad ühe ja sama Stanislavski süsteemi kohaselt, on erinevus ühtede ja teiste vahel režissööri hinnangul olemas. On ka keelebarjäär.

"Ainult pool filmitiimist rääkis vene keelt," nentis Vladimir Kott. "Näitlejad vene keelt ei kõnelnud, sest tegemist oli noorte tudengitega. Nad olid 18–19-aastased ega ole vene keelt õppiunud. Nendega suhtlesin ma inglise keeles. Vahel näitasin näitlejatele käte-jalgade, mimika ja žestidega ette, kuidas neil mängida – ning see oli ka keelt oskamata arusaadav."

Tallinnasse kavandatakse filmilinnakut >>

"Näitlejate valiku tegin ma mulle saadetud internetilinkide põhjal," meenutab režissöör. "Nii saadeti mulle link neiuga (näitlejatar Linda Vaher – toim.), kes hüppas täiesti paljalt Berliini teatri laval ringi. Oli mingi väga tuntud lavastus, vist Heiner Mülleri "Hamletmachine". Mina ütlen: "Milleks küll? Sa oleksid võinud lihtsalt midagi kaamera ees ette lugeda." Ühesõnaga, avameelseteks etteasteteks on eesti näitlejad rohkem valmis kui meil teatriasutustes seda ollakse."

Кадр из фильма Мама. Режиссер Владимир Котт
© Фото : LEO Production
Kaader filmist "Ema"

Geniaalne eksprompt

Võtted kestsid kolm päeva. Parvlaeva kapten andis selleks ajaks oma laeva täiestifilmitegijate käsutusse. Aga raskusi võtete vältel muidugi oli.

"Jaanuari lõpp, püsis kõva pakane," meenutab Kott. "Ja mis põhiline – läks varakult pimedaks, seetõttu olid võttepäevad lühendatud. Meile oli väga oluline, et igalt poolt oleks näha jääd, seetõttu siirdusime ühelt pardalt teisele. Me tormasime. Meiega harjuti ära. Meil tekkis koguni tunne, et meist sai meeskonna osa."

Кадр из фильма Мама. Режиссер Владимир Котт
© Фото : LEO Production
Kaader filmist "Ema"

Vene filmitegijatel õnnestus maitsta siinseid rahvusroogi. "Meid toideti rahvusliku roaga – tatrapuder kurgiga," lausub Vladimir Kott. "On see okei? Seda toitu mekkisin ma küll esimest korda. Eestlased nimetavad seda tataraks salatiga."

Kuna võtted toimusid külmades oludes, tuli probleeme ennetada. "Ühel näitlejal rebenesid püksid," meenutab režissöör. "Tuli käsitsi kokku õmmelda. Meil ei olnud ei kostümeerijat ega grimeerijat, üldse mitte kedagi. Aga me veetsime aega toredasti."

Venemaa rahvusvaheline filmifestival avatakse Eesti filmi linastusega >>

Filmi lõpus kõlab vaoustavalt ilus eestikeelne laul. Vladimir Kott ütleb, et see on hällilaul. See ilmus ootamatult.

"Stsenaariumis seda üldse polnudki," pajatab režissöör, "aga kui ma käskisin midagi laulda, võttis Linda Vaher nõuks esitada selle hällilaulu. Ning eesti näitlejad on väga sõnakuulelikud. Ja Linda laulis hällilaulu pikalt, kuni mina polnud öelnud "stopp". Enamgi veel, too laul kõlab filmis esialgsel kujul. Me pole midagi ümber helindanud."

96
Tagid:
näitleja, filmifestival, Venemaa, Eesti, kultuur, film
Samal teemal
Videosild Tallinn-Jerevan PÖFF-i filmi "Spitak" loojatega
Sputnik Eesti pressikeskuses toimub videosild PÖFF-i filmi "Spitak" töörüma liikmetega
Venemaa rahvusvaheline filmifestival avatakse Eesti filmi linastusega
Filmikontsern Mosfilm tähistas 95. sünnipäeva
Tallinnas näidatakse unikaalset "unustatud" filmi Leningradi blokaadist
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega