Näidendi Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse esietendus

Narva esietendus kõrvakiil, mis paneb mõtlema

134
(Uuendatud 13:34 21.01.2019)
Eestisse on jõudnud lavastaja Juri Muravitski provokatiivne lavastus. Esietenduse au sai osaks Narvale.

ТALLINN, 21. jaanuar — Sputnik, Vladimir Barsegjan. Reedel. 18. jaanuaril toimus Narvas hiljuti avatud Vaba Lava teatrikeskuses Eesti Vene Teatris lavastatud Poola dramaturgi Pavel Demirski näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.

Teose tõi lavale vene lavastaja, Kuldse Maski preemia laureaat Juri Muravitski.

Премьера Vaba Lava ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом”
© Sputnik / Владимир Барсегян
Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.

Näidendi autor Demirski oskab inimesena, kes tegeleb mitte üksnes teatri, vaid ka ajakirjandusega, kirja panna salvavaid pealkirju. Aga kui enamiku lehelugude puhul järgneb säärasele sõnalisele provokatsioonile sisutühi, mõttetu tekst, siis Demirskil on tema näidendite pealkirjad omamoodi kvintessentsiks kõigest sellest, millest juttu tuleb.

Lugu põhineb tegelikult asetleidnud sündmustel: tehases lülitati ohutussüste välja ja üks tööline hukkus tööpingi surve all. Tema lesk üritab õigluse eest võitlema asuda.

Julgelt ja kompromissitult annab näidendi autor ja tema jälgedes ka lavastaja hinnangu kapitalistliku ühiskonna müütidele, kujutades seda täiesti degradeerunud moraaliga ühiskonnana, kus Kafka sünged kujutelmad on saanud tegelikkuseks. Vaatajal tekib loomulokult tahtmine see maailm "aluspõhjani purustada ning siis..." – sest ümber teha seda ei saa. Konflikti lahendamatus muudab lavaloo traagiliseks ja lootusetuks.

Lavastus kui tehnodraama

Lavastaja Juri Muravinski on juba ammu Poola näidendi sisust vaimustunud ja teinud selle suhtes ka "esimese katsetuse", lavastades "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" oma isikliku näitekursuse baasil Moskva uue filmikunsti koolis. Aga see oli hoopis teistsugune etendus, erinevalt sellest, mida saavad näha ja hinnata Eesti vaatajad.

Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
© Sputnik / Владимир Барсегян
Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.

Vene draamateatri esituses avaneb meie ees lavategevus, mis on kehalises väljenduses sekundikski ei katke.

  • Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
    Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
    Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
    Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
    Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
    Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
    Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.
    © Sputnik / Владимир Барсегян
  • Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
    Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.
    © Sputnik / Владимир Барсегян
1 / 7
© Sputnik / Владимир Барсегян
Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.

Pidevas, kergelt skemaatilises ja "robotlikus" liikumises on näitlejad, kes esindavad heledalt valgustatud kolmnurksel ristkülikul pigem teatud tüüpe, kui et psühholoogilise teatri mõõdupuude kohaselt kehastatud tegelasi. Tegevustikku saadab taustana mõjukalt monotoonne elektrooniline rütmimuusika, mis kaudselt meenutab töötavate tööpinkide heli.

Ja see muudab mulje veelgi mõjusamaks, põimides kogu nähtu teatud terviklikuks kunstiliseks kujundiks, kus kõik on võrdselt oluline ja iga uus seik kasvab välja eelnenust, seda täiendades.

Eraldi kiidusõnu väärib lavastuses kaasatud näitlejate kollektiivne looming, vapustades oma ansamblimänguga, neile lavastaja poolt seatud ülesannete täpse mõistmise ja tõlgendamisega. Kogu lavalise tegevuse tinglikkuse, dekoratsioonide täieliku puudumise ja publiku ettevalmistamatuse juures selleks, mida näidend ja lavastus talle pakub, usuvad näitlejad siiralt sellesse, mida nad teevad ja nakatavad selle usuga meidki.

Vaatame end kõrvalt

Lavastus jääb kauaks meelde mõlkuma, sundides nähtu üle järele mõtlema ja pakub iseendast ootamatuid avastusi.

Нарвитяне, зрители спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом”, в момент обсуждения спектакля
© Sputnik / Владимир Барсегян
Esietenduse arutelul.

Toon ainult ühe näite. Etenduse arutelul, mis selle lõppedes Narvas aset leidis, olid sisuliselt kõik vaatajad ühel meelel, et autor on oma tegelaste suhtes julm. Ja isegi peategelane Karin Lamsoni suurepärases esituses on sedavõrd rumal, et tekitab pigem iroonilist muiet kui kaastunnet.

Alles mõne aja pärast, kui lahkud teatrisaalist ja jääd oma mõtete ja tunnetega omapäi, jõuab järsku kohale äratundmine, et säärane lahmiv iseloomustus "tarkadelt" vaatajatelt on omamoodi autori kõrvakiil meile, kes me vaatasime ega saanud asjast aru.

Актриса Наталья Дымченко, режиссер спектакля Юрий Муравицкий, художник по костюмам  Калле Аaсамяе во врем обсуждения премьеры
© Sputnik / Владимир Барсегян
Näitlejanna Natalja Dõmtšenko, lavastaja Juri Muravinski ja kostüümikunstnik Kalle Aasmäe esietenduse arutelul.

Peategelane – ainuke, kes rahast loobub – on nii lavastuse kui meie maailma ülim jumalus, kes loodab õiglusele ja püüab seda saavutada.

Just sellepärast suuda lavalolev ja seejärel teatripublikust kogukond teda omaks võtta. Ta on ju üldise arvamuse kohaselt ebanormaalne. Aga kes oleme siis meie?

Selle täiesti subjektiivse arvustuse lõpulõigus tahaks märkida, et Eesti Vene Teatri repertuaari on ilmunud veel üks lavastus, mis annab tunnistust teatrist kui organismist, kes sammub söakalt ja on leidnud oma julge kaasaegse keele.

Сцена из спектакля ”Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом” на подмостках Vaba Lava в Нарве
© Sputnik / Владимир Барсегян
Näidendi "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus.

Narvas kulges lavastuse "Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse" esietendus 18. ja 19. jaanuaril juba suure menuga ja veel kord mängitakse seda Vaba Lava laval 26. jaanuaril, Tallinna publik näeb seda esmakordselt 29. jaanuaril.

134
Tagid:
Vene teater, etendus, Vaba Lava, Narva
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega