Sergei Chizh Chigrakov

Sergei "Chizh" Chigrakov: mängin alati teistmoodi, et mitte konveieriks muutuda

82
(Uuendatud 15:29 19.01.2019)
Kuulsa vene rockbändi "Chizh & Co" muutumatu liider Sergei Chigrakov rääkis intervjuus portaalile Sputnik Eesti valmisolekust Tallinnasse tulles eesti keeles laulda, vanalinna tänavatel kitarri mängimisest ja oma talviste gastrollide lemmikjoogist.

TALLINN, 19. jaanuar - Sputnik, Deniss Pastuhhov. Vene muusiku Sergei Chigrakovi ja Sputnik Eesti korrespondendi vestlus toimus paar nädalat enne esinemist Rock Cafe klubis Tallinnas. Veebruari esimesel poolel kõlavad seal 2019. aastal oma veerandsajandi pikkust tegutsemist tähistava "Chizh & Co" tuttavad laulud.

Aasta eest te juba käisite Eestis. Kas praegune aastapäevakontsert erineb mullusest?

Tavaliselt ma ei tea isegi, millised laulud kontserdiprogrammi lähevad. Tallinna laval ettekandmisele tulevad palad saavad sõltuma minu meeleolust. Ma olen improviseerija ja me püüame grupiga mitte ainult repertuaari muuta, vaid mängida ka iga kord erinevalt - nii, et see ei muutuks konveieriks.

Püüan küll laulda algupäraste sõnadega ja muudan neid enamasti vaid siis, kui nad meelest ära lähevad. Aastapäeva piduliku atmosfääri puhul ei luba ma publikule tasuta šampanjat (naerab), kuid me mõtleme midagi välja.

Музыкант Сергей Чиграков (Чиж) выступает на международном фестивале фейерверков Ростех в Братеевском каскадном парке в Москве.
© Sputnik / Алексей Куденко
Rockbändi "Chizh & Co" liider Sergei Chigrakov

Juubeli puhul tavatsetakse kingitusi saada, mitte juubilaril neid jagada. Millist kingitust sooviksite tänulikult publikult?

Juba see, et kohale tullakse, on "kaiff"-värk. Rohkemat oleks palju tahta.

Te reisite palju maailmas ringi. Kas teie hiljutisel ringreisil oli erakorralisi või naeruväärseid olukordi?

Kuna ma reisisin Euroopas loominguliste õhtute formaadis esinemistega, siis esitas publik väga naljakaid küsimusi. Kahjuks ei püsi need mul meeles. Ma kordan, et ma olen improvisatsiooniinimene, ma vastan ja unustan kohe oma vastuse ära. Aga muidu, oligi tore, et midagi erakorralist ei juhtunud. See tähendaks ju, et asjad ei lähe nii nagu peaks.

Kuidas ja millal õppisite kitarri mängima? Kas igaüks saab selle pilli mängimise selgeks?

Ma mängisin kitarri juba varases nooruses. Nagu kõik poisid, uurisin ise midagi kusagilt, õppisin midagi, vanemad seltsimehed õpetasid. Kitarrimängimine on nagu Vormel 1 või joonistamine, mitte igaühest ei tule võidusõitjat ega kunstnikku.

Kas teie arvates on erinevates riikide publikul, sealhulgas Eestis mingi omapära?

Käisin hiljuti Hispaanias, Hollandis, Šveitsis, Saksamaal, isegi Ameerikas. Kuid iseloomustada Saksamaa publikut sõnaga "ülemeelik" ja Eesti oma sõnaga "rahulik" ei saa küll kuidagi.

Лидер группы Чиж и Ко Сергей Чиграков (на первом плане)
© Sputnik / Алексей Куденко
Rockbändi "Chizh & Co" muutumatu liider Sergei Chigrakov

Esiteks on igal kontserdil erinevad inimesed, kellel on oma iseloom ja käitumine. Teiseks ei käi mu kontsertidel Saksamaal või Eestis mitte sakslased ega eestlased, vaid nende riikide venekeelsed elanikud. See tähendab, et erinevusi publikus ei ole mõtet otsida.

Ilmselt hakkab rahvas nõudma, et laulaksite "Phantomit". Miks just see laul kõige sagedamini "Chizhiga" seostub?

Võib-olla meeldib "Phantom" publikule selle raske kõla pärast. Ma ise, ausalt öeldes, ei teagi, milles selle laulu tugevus seisneb. Mis puudutab vanemaid inimesi, siis nemad laulsid seda 70-ndatel aastatel majahoovides (tundmatu autori laul Vietnami sõjast "Phantom" ilmus 1970. aastatel).

Aga miks noored "Phantomit" nõuavad ... Ju siis anti armastus selle laulu vastu neile vanematelt üle geneetiliselt.

Kui palju aega kulub teil laulu loomiseks?

7-8 minutit kuni kaks aastat. Siin ei ole keskmist: midagi tuleb kohe ja aega kulub ainult teksti paberile kirjutamiseks. Ja midagi "tõuseb" ja tuleb siis tagasi alles aasta või paari pärast.

Külalisesinemise juurde tagasi, kas olete Eestis palju käinud? Ja millistes linnades?

Alustasime kontsertidega Narvas, mängisime ka Tartus ja muidugi Tallinnas. Ja ongi vaata et kõik. Eesti pealinnas oleme mänginud rohkem kui tosin korda ja linna olema risti-põiki läbi käinud. Peale magalarajoonide muidugi, kuigi tahaks ka seal käia.

Teie rock-tsehhi kolleeg Maksim Pokrovski kirjeldas Eestit kui "rahu ja mugavust". Mis teil Eestiga seondub?

Kogu riiki on keeruline kuidagi iseloomustada, kuid ma tunnen end rahulikult ja mugavalt igal pool. Ma olen piisavalt rahulik inimene, mind ei saa endast välja viia ja ma tunnen end igal pool hästi.

portaali Sputnik Eesti korrespondent Tallinna vanalinnas ja tegi tutvust mõnede meie pealinna tänavamuusikutega
© Фото : Ирина Тихомирова

Kunagi mängisite te Tallinnas suisa tänaval. Kas ka seekord saab teie muusikat kuulda väljaspool kontserti?

Juhtus jah selline lugu, läksin appi tunnelis mängivatele poistele. Seekord aga, talvel, eriti ei tahaks. Suvel on hea, aga talvel mitte eriti - väga külm on (naerab).

Mis on teie grupi lemmikjook talvel?

Keegi joob kohvi, keegi - teed, keegi - viskit. Mina eelistan teed ja viskit, mõni ei joo alkoholi juba ammu. Kõiki meie kollektiivis ühe puuga võtta ei saa.

Ja viimane küsimus. Kas olete valmis Eestis ka eesti keeles laulma?

Tegelikult ei oska ma eesti keelt üldse. Loomulikult saavad näitlejad minna riiki, mille keelt ei oska, ja seal terve etenduse ära mängida. Kuid meie ei ole näitlejad, me oleme muusikud. Mäletan, et laulsin kunagi tatari keeles, nalja pärast, küllap oli lõbus.

Aastapäevakontserdil me eestikeelseid laule ei esita, aga kui mu Narva sõber Vovka Tšerdakov ("Avenue" laulja) teksti kirjutab, siis ei saa välistada, et ühel päeval laulan ka eesti keeles.

82
Tagid:
intervjuu, rokibänd, Venemaa, muusika, Tallink, Eesti
Samal teemal
Uku Suviste võidab enesekindlalt vene publiku südameid
Uku Suviste osalemisest lauluvõistlusel "Golos"
Papagoid rahustatakse rokibändi Leningrad muusikaga
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega