Eesti Rahvusooperi direktor Aivar Mäe

"Estonia" direktor: Moskva gastrollideks tuli tellida terve lisarong

115
(Uuendatud 11:32 12.01.2019)
Üle 28 aasta annab Eesti Rahvusooper külalisetendusi Moskva Suures teatris täismajale.

TALLINN, 12. jaanuar - Sputnik, Aleksei Stefanov. Rahvusooperi "Estonia" külalisetendused said Moskva teatrielu suursündmuseks. Suurde teatrisse polnud võimalik pääseda, piletid neljale Eesti ooperi külalisesindusele osteti ära juba eelmüügist.

Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt >>

Esimesel kahel päeval esitasid estoonlased Suure teatri ajaloolisel laval koreograaf Gyula Harangozo lavastatud Tibor Koçaki balletti "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" ning teatri kunstilise juhi Toomas Eduri lavastatud Tauno Aintsi balletti "Modigliani – neetud kunstnik". Kolmandal päeval mängiti Giacomo Puccini ooperit "Toska". Külalisetendused lõpevad laupäeval suure galakontserdiga, kus osalevad nii Rahvusooperi "Estonia" kui ka Suure teatri solistid.

Лаура Мая в роли Белоснежки и Андреа Фаббри в роли Принца в сцене из балета Белоснежка и семь гномов в рамках гастролей труппы Национальной оперы Эстония в Государственном академическом Большом театре России (ГАБТ)
© Sputnik / Владимир Вяткин
Ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", osades: Laura Maya, Andrea Fabbri

Muusikud ja näitlejad on vaimustuses

"Oleme alles poolel teel. Balletietendused olid välja müüdud ja meid võeti väga hästi vastu. Nüüd, enne ooperit, oleme natuke närvis – Suures teatris ei mängita ju mitte iga päev," naeratab Eesti Rahvusooperi direktor Aivar Mäe.

"Ma arvan, et orkester ja ballett näitasid parimat, mida nad oskavad. Nad on harjunud mängima väikestel lavadel, siin tuleb aga mängida Suure teatri laval. Isegi sammud tuleb pikemaks venitada, et diagonaal ära täita aga tantsijad tegid kõike väga professionaalselt. Eriti, kui arvestada, et me valmistasime etenduse ette Tallinnas ja saime Suures teatris proovi teha ainult pooleteist tundi," ütles Mäe.

Генеральный директор Национальной оперы Эстония Айвар Мяэ
© Sputnik / Кирилл Каллиников
Eesti Rahvusooperi direktor Aivar Mäe

Näitlejad arvutasid spetsiaalselt välja, kui palju Tallinna lava Moskva omast väiksem on. Tuli välja, et pikkuses poole võrra ja kokku viis korda. Seetõttu polnud repertuaari lihtne valida.

Хореограф-постановщик Дьюла Харангозо (слева) перед пресс-конференцией перед началом балета Белоснежка и семь гномов в рамках гастролей труппы Национальной оперы Эстония в Государственном академическом Большом театре России (ГАБТ)
© Sputnik / Владимир Вяткин
Koreograaf Gyula Harangozo (vasakul)

"Pidime mõtlema eelkõige kahele asjale. Kunstilisele muljele - mida näidata Moskvas, kus on väga nõudlik publik ja iga pealtvaataja on ühtlasi ka kriitik. Ja sellele, kuidas sobitada etendus Suure teatri ajaloolise lavaga. Kahju, et me ei saanud Moskvasse tuua Wagneri "Tannhäuserit". See on meie kõige võimsam, 2015. aasta parim lavastus. Probleem tekkis pöördlavaga, Suures teatris seda pole. Kuid ma arvan, et lõpuks õnnestus repertuaari valik väga hästi ja kohandada see ka Suure teatri lavaga," selgitab Aivar Mäe.

Генеральный директор Национальной оперы Эстония Айвар Мяэ
© Sputnik / Кирилл Каллиников
Eesti Rahvusooperi direktor Aivar Mäe

Tema sõnul on näitlejad ja muusikud "etendusest seitsmendas taevas". "Täiuslik akustika ja arusaam, et lauldakse ja tantsitakse ajaloolisel laval, on vaimustav. Neid tundeid ei saa lihtsalt sõnades väljendada," on Rahvusooperi Estonia direktor vaimustuses.

Kultuur püsib isiklikel sidemetel

Rahvusooperi "Estonia" külalisetendused Suures teatris toimuvad üle 28 aasta. Kaks aastat tagasi käsid estoonlased väiksema grupiga Moskva muusikateatris "Helikon-Opera". Ka tookord oli täismaja ja Moskva publik jäi rahule. Idee tulla tagasi Suure teatri lavale oli üleval ja Aivar Mäe tegi oma mõtte teoks – ta helistas peadirektor Vladimir Urinile ja pakkus välja võimaluse anda külalisetendusi.

Алена Шкатула в роли Мачехи в сцене из балета Белоснежка и семь гномов в рамках гастролей труппы Национальной оперы Эстония в Государственном академическом Большом театре России (ГАБТ)
© Sputnik / Владимир Вяткин
Ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"

"Mulle ei meeldi eriti lennukiga reisida. Kaks aastat tagasi oli mul ringreis, kui nii võib öelda. Sõitsin Helsingisse, kus leppisin kokku külalisetendused Aleksandri teatris, sealt sõitsin Peterburi ja kolme ja poole tunni pärast olin juba Gergievi juures. Sõlmisime temaga lepingu külalisetendusteks Mariinski teatris, siis istusin "Sapsani" (Peterburi ja Moskva vaheline kiirrong – toim.) ja tulin Urini juurde. Sõlmisime lepingu ka nende külalisetenduste kohta. Nii ma sõlmisin kahe päeva jooksul kolm lepingut. Siis hakkasime ka logistikale mõtlema," ütleb Aivar Mäe.

Сцена из балета Белоснежка и семь гномов в рамках гастролей труппы Национальной оперы Эстония в Государственном академическом Большом театре России (ГАБТ)
© Sputnik / Владимир Вяткин
Ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"

Kokku saabus Moskvasse 282 kunstimeistrit. Mäe kartis lähetada artiste Moskvasse talviste lennureisidaga ja otsustas tuua nad kõik kohale rongiga. Tekkis küsimus, kuidas panna nii palju inimesi ühte rongi? Tuli lisaks põhirongile, mille kõik piletid osteti rahvusooperile "Estonia", tellida veel lisarong. Venemaa raudtee tuli meile vastu ja Tallinnast Moskvasse sõitis kaks rongi.

Лаура Мая в роли Белоснежки и Андреа Фаббри в роли Принца в сцене из балета Белоснежка и семь гномов в рамках гастролей труппы Национальной оперы Эстония в Государственном академическом Большом театре России (ГАБТ)
© Sputnik / Владимир Вяткин
Ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", osades: Laura Maya, Andrea Fabbri

Ka hotellitoad, mis asuvad Suurest teatrist 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel, broneeriti ära juba kaks aastat tagasi.

"Kõik sellised projektid algavad isiklikest kontaktidest. Kui neid pole, ei toimu midagi. Ma arvan, et kultuuriliselt on meil alati olnud ja on ka praegu Venemaaga väga head suhted, vaatamata sellele, mis toimub poliitikas. Me oleme alati olnud naabrid ja jääme nendeks veel aastatuhandeteks. Ja kui meil on mõistus peas, peame sellest aru saama ja elama sõbralikult. Meil on siiski ühine ajalugu ja meie esimesed lauljad ja muusikud said hariduse Peterburi konservatooriumis," märkis Aivar Mäe.

Лаура Мая (в центре) в роли Белоснежки в сцене из балета Белоснежка и семь гномов в рамках гастролей труппы Национальной оперы Эстония в Государственном академическом Большом театре России (ГАБТ)
© Sputnik / Владимир Вяткин
Ballett "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Laura Maya

Noortel on kergem esineda

Muljetavaldava Eesti kultuuritegelaste delegatsiooni koosseisus oli ka kuulus lavastaja, aastaid Eesti Rahvusooperis lavastaja ja kunstilise juhina töötanud Arne Mikk.

"Esimesed head muljed jäid mul juba Suures teatris toimunud pressikonverentsist, kui ma vaatasin seal seintel olevaid vanu fotosid. Mul oli sõber Eri Klasiga selline ütlus: "Meid ümbritseb helge minevik". Ja sel hetkel mõtlesin ma just nii, sest nägin fotodel Pokrovskit, Roždestvenskit, Arhipovat, Nesterenkot - olin nende inimestega sõbralikes suhetes, me töötasime koos," jagas Arne Mikk oma esimesi muljeid Sputnik Eesti korrespondendile.

Режиссер Арне Микк
© Sputnik / Кирилл Каллиников
Lavastaja Arne Mikk

Ta meenutas, et "Estonia" teater on käinud gastrollidel Moskvas vaid 12 korda, millest Suure teatri laval on eestlased esinenud neljal korral.

Mikk ise esines noore koorilauljana esmakordselt Suure teatri laval 1956. aastal. "Ja sellest aastast peale on mul Moskva Suure teatriga suur emotsionaalne side. See lava on mulle väga südamelähedane," tunnistas lavastaja.

Здание Государственного Академического Большого театра
© Sputnik / Михаил Воскресенский
Moskva Suur teater

Mikk on Suures teatris ka lavastanud, viimati 1989. aastal "Boriss Godunovi", kui tähistati Modest Mussorgski 150. sünniaastapäeva.

"Tookord oli meil lihtsam esineda - moskvalased teadsid Georg Otsa, Tiit Kuusikut, Hendrik Krummi. Nüüd on juba uus põlvkond - tundmatud nimed, tundmatud lavastused. Balletiga Suure teatri lavale tulla ja nõudlikku publikut üllatada on väga raske. Teisest küljest osutus valik edukaks – lasteetendus ja eesti tükk. Võib-olla polnud kellegi arvates "Modiglianis" piisavalt tantsu, kuid publik võttis balleti hästi vastu. Lavastus oli ikkagi õrn ja sentimentaalne. Meie esimesed etendused vastasid igatahes ootustele. Vaatame, mis edasi saab," ütles Arne Mikk.

Режиссер Арне Микк
© Sputnik / Кирилл Каллиников
Lavastaja Arne Mikk

Ta lisas, et iga kord, kui ta lava näeb, kujutleb ta kohe ette suuri nimesid, kes sellel mänginud on.  "Selles mõttes on noortel eesti näitlejatel, muusikutel ja dirigentidel lihtsam. Nad ei mõtle Šaljapinile, Golovanovile või Roždestvenskile. Minu selja taga on aga need suured inimesed alati seisnud ja seisavad ka edaspidi," lisas maailmakuulus lavastaja Arne Mikk.

115
Tagid:
teater, kultuur, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Maimu Bergi romaan "Moemaja" ilmus vene keeles
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa suursaadik rääkis peaministriga toimunud kohtumise üksikasjadest
Uku Suviste võidab enesekindlalt vene publiku südameid
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

(Uuendatud 13:35 21.12.2019)
Näärikaunitari ehtivast uudisvoost saavad Moskva riigikaubamaja (GUM) külastajad teada, millal kuulutatakse Eestis välja jõulurahu, mida eestlased panevad pidulauale ja kuidas Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on tunnistatud Euroopa parimaks.

TALLINN, 21. detsember — Sputnik. Laupäeval, 21. detsembril, võttis Eesti üle nende maade aastavahetuse uudiste ja kommete päevade teatepulga, kus tegutseb rahvusvaheline teabeagentuur ja raadio Sputnik.

© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUMis toimub Eesti nääriuudiste päev

Iga päev kuni pühade lõpuni saavad GUMi külastajad esimeses vahekäigus lugeda meediagrupi digikuuse uudisvoost värskeid sõnumeid ning lõbusaid ja õpetlikke lugusid kümnetest maadest.

Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad Moskva GUMis

Teisipäeval algasid Moskvas GUMi esimesel liinil üles seatud digitaalsel jõulukuusel rahvusvahelise teabeagentuuri ja raadio Sputnik võrgustikku kuuluvate riikide pühadeaegsete uudiste ja jõulutavade päevad.

  • Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Kirill Kalinnikov
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is algasid Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
  • Цифровая елка Sputnik в ГУМе
    Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad
    © Sputnik / Кирилл Каллиников
1 / 4
© Sputnik / Kirill Kalinnikov
Moskva GUM-is toimuvad Sputniku pühadeaegsete uudiste päevad

Kuni pühadeaja lõpuni saavad Venemaa tähtsaima kaubamaja külastajad iga päev lugeda Sputniku meediagrupi taiese uudisteribalt niihästi värskemaid teadaandeid kui ka toredaid ja maailmapilti avardavaid lugusid kümnetest riikidest.

Tänavu tähistab Sputnik oma viiendat sünnipäeva ja jõulukuusk on hällilapse kingituseks moskvalastele ja pealinna külalistele. Meediakontsern kõneleb 33 keelt ja tunneb põhjalikult paljude riikide pühadetavasid, edastades üldhuvitavat teavet nii vene kui ka teiste rahvaste keeltes.

Kas tahate teada, kuidas nimetatakse Moldova jõuluvana? Millised on Eesti traditsioonilised jõuluroad? Mida on kombeks panna jõululauale Prantsusmaal ja Itaalias? Milline on SRÜ riikides kõige külastatum jõuluvana peakorter? Kus mõeldi välja jõulupuu ehtekuulid? Vastuseid nendele küsimustele, nagu ka säutse ja postitusi ning kõige värskemaid uudiseid igast ilmanurgast saavad GUM-i külastajad lugeda jõulupuu ümber keeratud teadetelindilt.

Iluuisutajad Tatjana Navka ja Pjotr Tšernõšov esinemas Punasel väljakul GUM-i liuvälja avamisel
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Sputniku unikaalne innovaatiline taies on üheks osaks projektist "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is", mis saab teoks juba kaheteistkümnendat korda. Traditsiooni kohaselt muudavad GUM-i partnerettevõtted riigi tähtsaima kaubamaja ligi kaheks kuuks muinasjutumetsaks.

Seal saavad kõik huvilised jalutamas käia kuni 19. jaanuarini. Infoagentuur Rossija Segodnja ja Sputnik on GUM-i liuvälja, projekti "Jõulukuused Punase väljaku GUM-is" ja GUM-i jõululaada teabepartnereiks.

Sputnik on üks suurimaid rahvusvahelisi meediakanaleid, mis hõlmab riigiti ja piirkondlikult veebisaite 33 keeles, analoog- ja digiringhäälingut vene, inglise, prantsuse ja paljudes teistes keeltes enam kui 90 maailma linnas ja internetis.

Sputniku uudistevood edastavad ööpäevaringselt juhtivatele väljaannetele kogu maailmas infot inglise, araabia, hispaania, hiina ja farsi keeles. Sputniku veebiväljaannete auditooriumiks on üle 60 miljoni külastaja kuus, konto Sputnik Chinese abonentide hulk veebilehel Weibo ulatub üle 10,5 miljoni.

22 toimetuskeskuses üle maailma Pekingist Montevideoni töötab üle tuhande inimese kümnetest rahvustest. Sputnik kuulub meediagruppi Rossija Segodnja. Sputniku peakontor asub Moskvas.

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Moskva, GUM, Eesti, Sputnik, jõulukuusk, digi
Samal teemal
Santa Clausid suuskadel: heategevusüritus USA-s — fotogalerii
Tallinlane sõitis Lapimaale Jõuluvana juurde tööle - päkapikuna
Advent — millal enne jõule küünlad süüdata
Jõuluvana ja Ded Moroz

Lumeta ajal vihmavarju all: kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

(Uuendatud 18:00 18.12.2019)
Narva peaväljaku, Peetri platsi jõulupuu juures soovisid tavapäraselt koos vene- ja eestimaise jõuluvanaga narvalastele õnne piirilinnade Narva ja Ivangorodi linnajuhid.

TALLINN, 18. detsember — Sputnik, Jelena Valme. Venemaa linna Ivangorodi ja eestimaise Narva muinasjutulised tegelased Jõuluvana ja Ded Moroz (Külmataat) said omavahel kokku, et soovida piirilinnade elanikele häid saabuvaid pühi ning külastada lasteasutusi ja spordiüritusi.

Встреча русского Деда Мороза и эстонского Йыулувана на границе между Эстонией и Россией
© Sputnik / Елена Вальме
Kuidas Eesti ja Venemaa jõuluvanad Narvas omavahel kohtusid

Nähtavasti tänu vihmasele ilmale ja lume puudumisele poseeris eestimaine jõuluvana filmikaameratele innukalt kõigis vikerkaarevärves vihmavarjuga, venemaine jõulutaat aga tavapärasemat saua käes hoides.

Sel aastal on kummalgi jõulutaadil ulatuslik eeskava nii Narvas kui ka Ivangorodis. Pärast peatust Narva kuusepuu juures külastavad mõlemad muinaslootegelased Eesti lasteaeda Põngerjas, õnnitlevad noori sportlasi Narva jäähallis ning käivad seejärel Ivangorodi kultuurimajas vähekindlustatud peredele korraldatud jõulupeol ja soovivad linna jõulupuu juures õnne Ivangorodi elanikele.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on jõulutaatide kohtumised Venemaa ja Eesti piiril juba ammuseks traditsiooniks. Esmakordselt leidis see siis veel tavatu sündmus aset 2005. aatal. Aastatepikkuse korra kohaselt õnnitlevad kahe piirilinna jõulutaadid mõlema linna rahvast saabuva uue aasta puhul ja jagavad lastele kingitusi.

Lugege lisaks: 

Tagid:
Ded Moroz, jõuluvana, Ivangorod, Narva
Samal teemal
Peterburi asekuberner: peame suhtlema, et üksteist usaldada
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Venemaa sümboliks saanud ansambel Berjozka vallutab Eestiski südameid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega